/nginx/o/2010/09/12/431288t1h1234.jpg)
«Ärge minge õnnest mööda,» keelitas õnneloosi keerutaja Pluuto. Õppejõud, praegu lapsega kodune Kaja Oras haaras käega peast, kuuldes, et ta ei läinudki õnnest mööda, vaid võitis maarjalaada peavõidu – sulase.
Kes sai endale sulase, kes purgitäie mett
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma tulin maasikataimi ostma, aga sulast ei osanud tahtagi,» ei suutnud Kaja Oras uskuda, et laada õnneloosil võib peaauhinnaks olla noor tugev töömees terveks päevaks. Mida õnnega peale hakata? «Küll me midagi välja mõtleme. Igav tal meie juures ei hakka,» lubas Oras.
Laupäeval Raekoja platsi ja Küüni tänava vallutanud maarjalaadal jätkus nalja ja kaupa nabani. Osta sai kõike alates hea tuju teest, kitsejuustust ja linajahust ning lõpetades hanerasvasalvi, käsitöö ja suhkruvatiga.
Ainsad, mida nappis, olid sügisannid.
«Õunu ja pohli on sel sügisel vähe, seepärast on ka ostjaid palju,» ütles üks väheseid sügisandide pakkujaid laadal Erle Hermann ja avas järjekordse õunakasti letile valamiseks.
Kauplejaid oli seekordsel sügislaadal üle 300, ostlejaid ja muidu huvilisi kõvasti rohkem.