/nginx/o/2012/06/05/1150154t1h9fad.jpg)
Juba tänavu suvel alustab maaülikool teiste õppekavade kõrval vastuvõttu puidutöötlemise tehnoloogia rakenduskõrgharidusõppe õppekavale. Uuel alal saavad hariduse omandada kuni 25 üliõpilast.
Maaülikool avab puidutöötlemise tehnoloogia õppekava
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi õppedirektori Vaike Reisneri sõnul vältab puidutöötlemise tehnoloogia õpe neli aastat ning rakenduskõrghariduse omandanud saavad teadmised ja oskused nii puidu esmaseks töötlemiseks, projekteerimiseks, disainimiseks kui ka puittoodete lõppviimistlemiseks.
Õppekava on välja töötatud koostöös sektori ettevõtetega, kelle hinnangul on tööturul metsatööstuse ja puidutehnoloogia keskastme spetsialistide järele suur nõudlus. «Kui 2012. aastal puidutehnoloogia vastuvõtt kutsekoolide rakenduskõrghariduses lõpetati, pöördusime haridus- ja teadusministeeriumi poole ettepanekuga leida võimalusi selle eriala õpetamise jätkumiseks,» sõnas Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevdirektor Ott Otsman maaülikooli pressiesindaja vahendusel. «Kuna maaülikoolis on parim metsa- ja puidualane kompetents, siis on hea meel, et ministeerium otsustas ülikooli tulemuslepingut täiendada just puidutöötlemise tehnoloogia õppekava avamise osas.»
Bakalaureuseastme õppekavaga võrreldes suurem praktika maht annab tudengitele hea ülevaate tootmisettevõtte töökorraldusest, struktuurist ja juhtimisest ning oskused puidu ja puidupõhiste materjalide töötlemiseks ning viimistlemiseks. Lõpetanud võivad töötada puidutöötlemise ja mööblitootmise valdkonnas keskastme spetsialisti, puidutehnoloogi, konstruktori või projekteerijana. Võimalik on jätkata õpinguid magistrantuuris.
Õppetöösse kaasatakse ka Võrumaa kutsehariduskeskuse taristu ja personal.