/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
/nginx/o/2014/12/21/3626607t1h6de4.jpg)
Tartu linn nõuab haridusministeeriumilt enam kui 1,8 miljonit eurot erakoolide tegevuskulude katteks tasutud summasid. Ministeerium ei eitagi, et linnal on õigus raha saada, kuid kohtuta ei pääse.
Tartu nõuab haridusministeeriumilt kohtus raha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oma hagis nõuab Tartu linn riigilt erakooliseaduse rakendamise järel tasutud 1 845 386 eurot ja 60 senti ning viiviseid tasumata summalt alates selle aasta jaanuari lõpust.
Tartu linnasekretär Jüri Mölder kommenteeris, et olukorras, kus samasisuline kohtuvaidlus on olnud Tallinnaga, sunnib ministeerium täiesti ebamõistlikult raha kätte saamiseks kohtusse minema, tekitades halduskoormust linnale, iseendale ja kohtutele.
«Nad on saatnud kõikidele omavalitsustele ringkirja, et kui raha tahate, kaevake kohtusse. Kõige ebamõistlikum ja ebariigimehelikum praktika, mida olen kuulnud,» sõnas Mölder. «Vaidlus ei ole selle üle, et erakoolide rahastamine on riigi ülesanne, ega selle üle, et riik on meile keeldunud summasid hüvitamast. Riik ei tee seda vabatahtlikult, kuigi selline praktika on õigusvastane.»
Haridusministeeriumi asekantsler Mart Laidmets ei seadnud oma vastuses küll küsimuse alla linna õigust raha saada, aga summa suuruse.
«Küsimus ei ole selles, kas me peame maksma või ei pea, küsimus on, mida täpselt,» ütles Laidmets. «Omavalitsustel on koolidega väga palju lepinguid. See kohtulahend tuli tagantjärele, kui süsteem oli kolm aastat töötanud. Tartu linn on maksnud mitte üksi oma linna erakoolidele, vaid ka teistes omavalitsustes asuvatele erakoolidele jumal teab kus.»
Laidmets lisas, et sellest aastast maksab riik omavalitsustele kõnealuse raha välja arvete alusel ja on vastavad lepingud teinud üle saja omavalitsusega.
«Summasid, mis olid enne 2015. aastat, ei saa riik ehku peale maksta, siin peab kohus otsustama, millised summad on vaja üle kanda. Kohus paneb täpselt paika,» rääkis ta.
Ta ütles veel, et kohtus summa täpsustamist ei saa pidada ebamõistlikuks. Näiteks Tallinn küsis oma vaidluses 1,8 miljonit eurot, kohus mõistis välja 1,3 ja kohtukulud olid seejuures tuhande euro ringis.
«Need küsimused lihtsalt tuleb kohtus selgeks vaielda,» ütles Laidmets.