Tartu võtab järjest maha majadele kinnitatud liiklusmärke ja paneb need üles majast eraldi seisvatele kanduritele. Samasugune plaan on ka tänavasiltidega, et ennetada linna vastu tekkida võivaid kahjunõudeid.
Tartu võtab liiklusmärgid majaseintelt maha
10. september 2010, 09:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu liikluskorraldusteenistuse juhataja Tõnu Lukmann ütles, et mahavõtmine ei ole täielik ja pole tähtaega, millal see tehtud saaks, aga selline kava on.
«Püütakse tekitada eraldiseisvaid poste ja kinnituskohti, niisamuti püüame tänavasilte panna kas märgipostidele või muudele eraldi kanduritele, aga see on väga pikk teema,» selgitas ta.
Erand ja reegel
Kas siis tänavasilte enam ei panda tänavanurkadesse majade külge? «Omanik võib panna, aga linn omaniku maja külge ei saa panna. Omanikuga kokkuleppel võib tulla erand, aga reegel on, et need pannakse eraldiseisvana,» vastas Lukmann.
Ta põhjendas, et eraomanikul võib majaseintele kinnitatud märkide tõttu tekkida linna vastu nõudeid, kui näiteks vesi satub kandurit pidi seina ja see läheb pehkima. «Me püüame neid eemaldada nii palju kui võimalik,» ütles ta, aga samas möönis, et ühtki sellist nõuet pole veel tulnud.
Küll on ühel juhul, Õnne-Tähe ristil, palutud märk seinalt maha võtta, sest plaanis oli remont. Mõnel juhul on pärast tänatud, et märk ära võeti.
Lukmann tunnistas, et alati ei ole eraldiseisev post mõistlik lahendus ja alati tuleb vaadata, kas post ikka sobib. Eriti vanalinnas.
Suure kinnisvaraomaniku Tartu Ülikooli kinnisvaraosakonna talitusejuhataja Heiki Pagel ütles, et tema teada ei ole ülikoolil liiklusmärkide paigaldusviisi üle mingit arutelu olnud. «Kui rahulikult järele mõelda, siis kindlasti post on kõnniteel märksa ebamugavam kui märgikronstein majaseinal,» sõnas ta. «Sel teemal võiks täitsa rääkida, aga see on uus lähenemine ja me ei ole selles seisukohta kujundanud. Keegi ei ole selle kohta küsinudki.»
Torud kõnniteel segavad
Tartu linnavarade osakonna juhataja Kunnar Jürgenson ütles aga, et tema ei kujuta ette, kuhu linnas veel tänavasildid sobiks kui mitte tänavaristi majaseinale, ka majanumber seinal ei häiri. Ta sõnas, et on iseküsimus, kui palju asju majaseintele riputada sobib, aga vanalinnas on laternadki majaseintel ega sega.
Jürgensoni meelest segavad rohkem torud kõnniteel, need jäävad ka koristamisel ette ja mõnel juhul teevad hoolduse kallimaks, kui masin koristama ei mahu ja peab käsitsi töötama.
Tartu linnasekretär Jüri Mölder ütles, et tema teada ei tulene omanikule ühestki õigusaktist liiklusmärgi talumise kohustust, neid saab paigaldada kokkuleppel omanikuga. Kui aga märgid on paigas ja majaomanik ei protesti, tekib tema sõnul küsimus, kas märgi eemaldamine on põhjendatud.
Vähemalt ühel juhul on omaniku soovimatus oma maja küljes liiklusmärki näha kaotanud ülekäiguraja. Nimelt keeldus Vallikraavi Kinnisvara Ülikooli-Vanemuise ristile ehitatud uue büroomaja külge ülekäiguraja märgi kinnitamisest. Firma juhataja Indrek Rentel ütles, et hoone arhitekt Emil Urbel oli leidnud märgi olevat hoonega sobimatu.
Kitsale kõnniteele märgitoru ei mahtunud – standardi järgi pidanuks see olema 50 sentimeetri kaugusel sõiduteest. Nii see sebra sealt Vanemuise tänava otsast kaduski.