Põhk ja roog majade soojustamisel on kogunud järjest populaarsust, nüüd on maaülikooli teadlased võtnud uurida, kuidas neid materjale kõige otstarbekam kasutada oleks.
Teadlased panevad pilliroo proovile
Eesti Maaülikooli metsamaja taga dendropargi veeres on suvepalavusest saadik ehitatud katsemaja, mille seinte rajamisel on kasutatud eri viisidel põhku ja roogu. On roopakkidest sein, on puitkarkassi vahelt lahtise rooga täidetud sein ja enne paikatõstmist rooga täidetud moodulsein.
Kõik seinad on ühtviisi 45 sentimeetrit paksud, viimistluseks on nii sees kui väljas savikrohv. Seinad pannakse täis andureid temperatuuri ja õhuniiskuse mõõtmiseks.
Katuski testib mitmesuguseid ehitusviise: üks pool on rookatus, teine laastukatus.
Kurja juur vesi
Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi maaehituse osakonna juhataja Jaan Miljan ütles, et kuna looduslikke materjale soovitakse kasutada üha enam, on maaülikool võtnud nõuks neid uurida ja õpetada huvilisi neid kasutama nii, et ei tekiks vigu, mis hoone püsimist ohustavad.
Roogu on ehitusmaterjalina, peamiselt katusematerjalina Eestis sajandeid kasutatud, nii ka mujalgi Hollandist Hiinani ning veelgi kaugemal. Soojustusmaterjalina on rooplaadid ammu tuntud ja pikk traditsioon on roost krohvimattidel. Juba eelmisel Eesti ajal oli roog soojustusena teadlaste huviorbiidis ja andis kirjutisteks alust.
Massiivse seinamaterjalina ei ole roog Eestis aga levinud ega seda pole uuritud. Läti kohta räägitakse Miljani sõnul, et seal olevat üks roomaja, kuid Tartu teadlastel ei ole õnnestunud selle asukohta tuvastada.
Põhupakkidest maju on Eestis juba palju, aga nende ehitamisel on tehtud ka vigu, mille tõttu kurdetakse, et tekib hallitust või alumine seinaäär läheb märjaks ja krohv kipub varisema.
Roomaja katsetamise tulemusel soovivad teadlased nõu anda, kuidas ehitada vundament, sokkel, sein ja katus nii, et meie kliimas kahjustusi ei tekiks. Põhiline risk on ikka vesi, mis võib seina ohustada nii seestpoolt kui väljast.
Miljan ütles, et roog sisaldab põhuga võrreldes enam räniühendeid, mis vähendavad hallituse ohtu.
Kui ilm läheb külmaks ja algab kütteperiood, algab ka maja katsetamine. Andurite abil saab teada soojuskao eri meetoditel ehitatud seinte kaudu ja ka nende suhtelise õhuniiskuse. Esimesed tulemused on kevadeks käes.
Miljan märkis, et katsemaja põhjal on võimalik öelda ka seda, milline lahendus on seina rajamise töömahukust arvestades kõige mõistlikum.
Ta nentis, et roogu on Eestis võrdlemisi lahedalt saada. Seda saab osta vihkudena ettevõtjatelt, aga kel pealehakkamist, võib ehituseks tarviliku ise lõigata. Siis pole põhiline kulu mitte raha, vaid enda aeg. Pealegi on roo lõikamine soositud veekogude kinnikasvamist pidurdava meetodina.
Katsetamiseks mõeldud roomajaga on seotud suurem seltskond, mitu teadlast ja magistranti.
Näiteks magistrant Kadri Ulst ütles, et lööb kaasa soovist alternatiivsete ehitusviiside tehnikaid näha ning hiljem kirjutada selle maja uurimistulemuste alusel magistritöö.
Enda perelegi elamiseks põhumaja püsti pannud MTÜ Savikodu meister Knut Klais juhendab seinte ehitust, OÜ Järveroog tegevjuht Andrus Sepp teeb katust.
Klais ütles, et põhiline raskus selle maja ehitamisel on välja nuputada, kuidas eri viisil ehitatud seinad omavahel kokku viia. Jõudu tema sõnul palju ei lähe, pigem kulub aega.
Mõtle nagu hiir
Mis puutub selle maja puhul kerkida võivasse hiirekindluse probleemi, siis Klais vastas, et hiir elab ka betoonmajas.
«Kui tahad hiirt eemal hoida, tuleb mõelda nagu hiir, kust seina sisse lähen ja miks lähen,» õpetas Klais. «Kust ta läheks, sinna soovitaksin krohvi alla panna väikese metallvõrguriba seina alla ja üles. Ega ta keset seina auku puurima tiku.»
Katsemaja on ajutine ehitus ja võib seaduse järgi püsti jääda viieks aastaks. Muidugi on vajaduse korral võimalus taotleda tähtaja pikendust.
Roomaja kõrval on teinegi katsemaja, mis läheb vastu kolmandale talvele. Seal on katsetatud tööstuslikke ja looduslikke soojustusmaterjale. Muu hulgas selgus, et pilliroohake ja kanepihake on suhteliselt head soojusisolatsioonimaterjalid. Sealt roomaja mõte kooruski.
Tõsi, selgus ka, et klaasvilla või vahtplasti looduslikud soojustusmaterjalid lüüa ei suuda. Ent see polegi alati peamine. «Mõni tahab elada kipsmajas, mõni palkmajas, mõni roomajas. On valikuvabadus,» lausus Miljan.
Eraldi uurimisvaldkond võiks olla inimeste tervis. Ajakirjanduses on Miljani sõnul rohkelt lugeda, et savikrohviga majade elanike tervis on parem, teaduslikul alusel seda uurida ja väita on keeruline. Liiga palju on muutujaid, et kategoorilise väitega välja tulla.