Maadlus tuleb rahvale lähemale

Maadluse meistrivõistluste üks korraldaja Kristjan Press näitab plaani, mille järgi kaetakse Lõunakeskuse jääväljak kinni. Platsile tuleb kolm maadlusmatti ja tribüün, et publik saaks mõõduvõttudele kaasa elada.

FOTO: Kristjan Teedema

Kunagi varem pole Kreeka-Rooma, vabamaadluse ja naistemaadluse Eesti meistrivõistlusi peetud korraga ja samas kohas. Tänavu on sündmus veelgi erilisem: võistlused viiakse läbi Lõunakeskuse jääväljakul koos muusika ja valgusšõuga.

Laupäeval saavad uisutajad ja hokimängijad kasutada jäävälja veel harjumuspärasel moel. «Õhtul katame jää ära ja öösel tulevad matid,» sõnas võistluste peakorraldaja, SK Kalev/Englas treener ja maadleja Kristjan Press.

Pühapäeval selgub kolmel kõrvuti matil 22 uut Eesti meistrit.

Külm ei hakka

Võistlused tulevad seni peetutest kindlasti teistsugused, rääkis Press. Alates sellest, et sportlased astuvad matile suures kaubanduskeskuses rohkearvulise publiku ees kuni selleni välja, et võistluse formaat on šõulik, meenutades rohkem võitlusspordiala MMA seniseid üritusi.

Jääväljakule tuleb 14-realine tribüün, kuhu mahub 900 pealtvaatajat. Mattidest keskmine paigaldatakse aga kõrgemale platvormile, et jõukatsumised paremini näha oleksid ning sellel peetakse tähtsamad kohtumised ja finaalid. Otsepilt mattidel juhtuvast jookseb ka suurele, 35-ruutmeetrisele ekraanile.

«Kõik see on võetud ette selleks, et maadlus spordisaalidest rahvale lähemale tuua ja ala noorte seas populariseerida,» selgitas Press.

Küsimusele, kas napis riides maadlejatel jää peal külm ei hakka, vastas Press, et jää kaetakse isolatsioonikihiga, mis külma läbi ei lase. Ja kui platsil ongi paar kraadi jahedam õhk, ei tee see tema hinnangul võistlejaile midagi, põhiline on enne ikka korralikult sooja teha. Soojendusmatid tulevad võistlusareenist eraldi.

Šõulikkust lisab kindlasti veelgi asjaolu, et kõigi maadlusliikide parimatele heidetele on välja pandud eraldi auhinnad. Üritust juhib Jõgeva raskejõustikuklubi Ramm treener ja Kreeka-Rooma maadlusstiili seitsmekordne Eesti meister Aimur Säärits.

Jäähallis on Eestis ka varem võistlusi peetud, kuid viimati 1980. aastatel Tallinna jäähallis, märkis Eesti maadlusliidu peasekretär Antti Lepik. Valgust ja muusikat kasutati esimest korda mullustel meistrivõistlustel Raplas. «Sportlastele see meeldib,» leidis Lepik. Ta lisas, et küllap maadlejad keskenduvad rohkem siiski oma võistlusele.

Kaitsevad tiitlit

Mullu võitis meeskondlikult Eesti meistritiitli Tartumaa ning seda tulemust soovivad Emajõelinna ja ümbritseva maakonna sportlased kindlasti korrata, tõdes Press.

Kaasa tasub elada kindlasti kuni 75 kg kaalus võistlevaile kohalikele noormeestele Silver Tögenile ja Ott Tõnissaarele, kes mõlemad ihkavad kulda. Tõnissaarelt võib oodata head esinemist ka vabamaadluses.

Tartlastel tasub pöialt hoida ka kuni 80 kg kaalus võistlevale Hardo Tootsile, naismaadlejaile Anette Traksile ja Liis Järvamägile ning muidugi Tartu noorematele maadlejatele. Kodupubliku ees on lubanud platsile tulla ka neljal korral Eesti meistriks kroonitud peakorraldaja Kristjan Press ise.

Kokku on matile oodata üle 200 sportlase ning kohal on kõik tipud. «Erinevalt mõnest teisest spordialast on maadlejaile Eesti meistrivõistlustel osalemine väga prestiižne,» sõnas Antti Lepik. Favoriidirolli kannab olümpiahõbe ja maailmameister Heiki Nabi, kellele püüab vastu saada Kaarel Maaten maaülikooli spordiklubist. Võistlema tulevad ka OMi ja MMi kaheksas Ardo Arusaar, MMi viies Epp Mäe ja juunioride MMil viienda koha saavutanud Anastassia Krasnova.

Eesti meistrivõistluste tulemuste põhjal otsustab maadlusliit Euroopa mängudele pääsejad. Seal selgub juba MMile sõitev koondis ning MMi tulemuste põhjal jagatakse olümpiapileteid. «Seega algab maadlejate tee Brasiilia olümpiamängudele Tartust,» rõhutas Kristjan Press.

Eesti meistrivõistlused maadluses

  • Võisteldakse naiste-, vaba- ja Kreeka-Rooma maadluses.
  • Võistlus algab 1. märtsil kell 10 Lõunakeskuse jääväljakul. Finaalide algus on umbes kell 17.

Allikas: Eesti maadlusliit

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles