/nginx/o/2015/02/27/3816103t1hd395.jpg)
Eile Puurmanis aset leidnud mõisakoolide õpilaste laulupäev «Isamaalised ja kodulaulud» tõi kohale üle 70 esineja mitmelt poolt Eestist. Ette kanti 26 südamlikku laulu.
Puurmanis laulsid mõisakoolide lapsed kodust ja isamaast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sündmus oli esmakordne ning õnnestus Puurmani mõisakooli huvijuhi Raina Rumvolti sõnul hästi ja meeldis kõigile. Ta ütles, et nad loodavad väga, et sellest laulupäevast sünnib traditsioon, mis mõisakoolide õpilasi tulevikuski ühendab.
Esinejate hulgas oli soliste, ansambleid ja koore. «Olime rõõmsalt üllatunud, kui palju on meil leida isamaa- ja koduteemalisi laule. Kordusid vaid üksikud lood, näiteks «Eesti muld ja eesti süda»,» rääkis Rumvolt päeva lõpul.
Ta meenutas, et kui nad oma üritust eelmisel aastal reklaamima hakkasid, ei olnud huvi eriti suur. Alles hiljem, kui registreerimiseaeg juba käes, ärkasid paljud ning kõiki, kes viimasel hetkel soovi avaldasid, ei saanudki enam vastu võtta.
«See ei olnud konkurss, see oli lihtsalt üks südamlike laulude esitamise päev, kus kõlasid «Sind surmani» ja «Põhjamaa» ja «Kauges külas»,» kirjeldas Raina Rumvolt. Päev lõppes ühise laulmisega, mil kanti ette Hans Hindpere «Kodus olla kõige parem», eeslauljaiks Puurmani muusikastuudio lapsed.
Korraldaja sõnul oli südantsoojendavaid ettekandeid palju, näiteks Lasila põhikooli algklasside meesansambel – just nii nad olid ennast nimetanud –, kuhu kuulus kuus poissi, kes esitasid südilt Hans Hindpere «Omad mehed kõik».
Esinejatearvu poolest kõige suuremad kollektiivid olid Heimtali põhikooli koor ja Puurmani mudilaskoor.
Raina Rumvolt rõõmustas väga veel selle üle, et ka Puurmani laste bänd, kes sügisest saadik koos on proove teinud, said eile võimaluse esimest korda publiku ette astuda.
«Niisiis rõkkas Puurmani mõisakool laulust, nii et need lapsed, kes ei ole seni viitsinud muusikaõpetaja kutsumisest välja teha ega lastekoori laulma minna, võisid kadedust tunda,» rääkis Raina Rumvolt.
Kui laulud lauldud, tutvustati külalistele lossi, sest eks mõisakooli laps tahab ikka ka teist mõisa näha, maiustati magusaga, jagati meeneid ja muusikaõpetajatele tänukirju.
Sündmus sai teoks tänu Puurmani abivallavanema Arvo Pennonenile, kes oli tähele pannud Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist rahastatavat programmi «Mõisakoolid – säilitamine läbi kasutamise» ning kirjutanud projekti.
Pennonen ise täpsustas, et saadud toetus aitab neil sisse seada ka Julius Kuperjanovi tuba, kuna loss on seotud Vabadussõja ja Kuperjanovi polgu moodustamisega, samuti on toetusest abi augustis ettekandmisele tulevale suveteatrietendusele, mis on inspireeritud Julius Kuperjanovi ja tema naise Alice loost.