:format(webp)/nginx/o/2019/04/13/11947720t1h79fe.jpg)
/nginx/o/2010/09/08/429330t1h8823.jpg)
Eha tänava maja number 41 on läbinud totaalse muutumise: räämas seisnud hoonest on saanud kunstitempel, millest remondilõhn kolib välja ja kunstihõng sisse.
Tartu kunstikool jõudis koju
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu kunstikool on oma 59 eluaasta jooksul teinud läbi tõelise rändava kunstniku elu. Esmalt praeguses Veski tänavas, siis ümber nurga Kuperjanovi tänavas, siis kunstnike majas Vanemuise tänavas ja viimati Tähe tänavas kõrgema kunstikooliga jagatud hoones.
Homme avab kunstikool koos Tartu kõrgema kunstikooliga Eha tänavas esimese päris oma ruumidega maja.
Vaikelu teoga
Trepist üles ronides tervitavad esimesel mademel kunstilise poosi võtnud ämbrid. Järgmisel vahekorrusel ilutsevad kartulid võidu porganditega. Kolmanda korruse aknalaual elavad kolm kõrvitsat ja tigu.
Tegu on otse aiast toodud kaunistustega, mis seavad maja kolmeks järgnevaks päevaks pidurüüsse, sest tänasest laupäevani tähistab kunstikooli pere uue koolimaja avamist. Kõik dekoratsioonid on otse loomulikult õpilaste tehtud.
Täna toimub kunstialase kutseõppe ümarlaud, kus räägitakse, mida peaks õpetama tulevastele kunstikutseõppuritele. Homme keskpäeval jalutab kunstikool rongkäigus läbi kõik need majad, mis on koolile eri aegadel peavarju pakkunud. Rongkäigus sammuvad teiste hulgas ka kuulus Warholi Campbelli purgisupp, Malevitši «Must ruut» ja Vermeeri «Tütarlaps pärlkõrvarõngaga».
Koolimaja avatakse reedel kell 14 ühes kõrgema kunstikooliga müstilise «pildi sisse minekuga». Mida see tähendab, lubas Tartu kunstikooli direktor Kadi Kreis avapaugu üllatuseks jätta. Homme on võimalik koolimaja uudistada ka linnakodanikel.
15 miljoni vaade
Hoones on lisaks pea ideaalilähedastele tingimustele ka tehnika, mis annab silmad ette nii mõnelegi ettevõttele. Nii on graafika- ja disainiõpilastele kasutamiseks spetsiaalsed arvutid ning sülearvutid.
Kreis selgitas, et maja sisustamisel on silmas peetud, et mööbel ja tehnika oleks kergesti liigutatav ühest ruumist teise. «Mitte inimesed ei tule ruumi asjade juurde, vaid asjad inimeste juurde,» ütles ta.
Majal on ka klaasist vaatetorn, millest laiub 15 miljoni kroonine vaade üle kogu Karlova. 15 miljonit on see summa, mis kulus terve maja ümberehitusele ja sisustamisele. Nii nagu maja on pea pooles ulatuses ka kõrgema kunstikooli tudengite kasutada, tuli ka pea pool renoveerimisrahadest siiski esialgu kõrgema kunstikooli kukrust. Euroliidu fondidest oli taotletud 29 miljonit, kuid ehitus tuli oodatust odavam, siis jäi priske summa üle veel teistegi koolide remondiks.