Ülihelde saak muudab seenelised valivaks

Ruth Parts viis eile Koorvere kandist koju tänavuse kuuenda seenelaadungi, peamiselt kitsemampleid (taustapildil) ja puravikke. Foto: Margus Ansu

Tunniga kolm pangetäit puravikke korjata pole mingi probleem, kiidavad seenelised Lõuna-Eesti metsade tänavust heldust. Ning ka seda, et rikkalikku saaki pole ussid jahvatama jõudnud.

Põlvamaal Koorvere kandis peaasjalikult kitsemampleid ja puravikke noppinud tartlane Ruth Parts on sel aastal seenel kuuendat korda ja tühjalt pole tagasi tulnud kordagi. Reedel viis koju kolm pangetäit, pühapäeval niisama palju. Jagub sügavkülmutamiseks, marineerimiseks ja soolamiseks.

Parts ütles, et kitsemamplid, mis tavaliselt tikuvad ussitama, on kõik täiesti terved.

Suur seenehuviline Hannes Tamme rääkis, et tõsisem seeneaeg algas kahe nädala eest. «Praegu on seeni tohutult palju, eriti kivipuravikke, mida ma pole kunagi varem nii palju korraga näinud,» kiitis Tamme. «Viletsamaid seeni ei viitsigi korjata. Puravikuaasta on tohutu hea. Kes vähegi seentest lugu peab, võiks seda ära kasutada.»

Tema ja vend Toomas Tamme kohta räägitakse, et nad peavad võistlust, kes rohkem seenepurke keldririiulile saab. Hannesel on sadakond juba koos. Toomas teatas, et plaanis on kokku saada 120, mis küll jääb alla rekordaasta 237 purgile. Toomaski imestas, et pole kunagi varem nõnda palju puravikke näinud, isegi Otepäält Tartusse sõites otse maantee ääres. «See on vapustav!»

Seeneaja tipp on alles ees

Seeneteadlane Kuulo Kalamees jagab nende seeneliste vaimustust, sest Lõuna-Eestis on seeni tõesti palju. «Seeni on nii, et võib hobusekoormatega koju vedada. Kohutavalt palju.  Eriti puravikke ja igasuguseid pilvikuid,» ütles ta oma seenelkäikude põhjal Kiidjärve ja Suislepa kanti. Mõnel pool valendavad metsad surmavalt mürgisest valgest kärbseseenest ja massiliselt on väga mürgist kühmvöödikut.

Seeni pole heldelt siiski kõikjal Eestis, Põhja-Eestis on saak nullilähedane. Seal on metsad seenelisi täis, aga saavad vaid mõne kribala korvipõhja. Võsu ja Käsmu kandi väga ilusad palumännikud on seentest tühjad, mõni üksik pilvik, puravikke ei ühtki.

Miks selline erinevus? «Aga kust mina seda tean,» vastas Kalamees. Ta pakkus, et Põhja-Eestit uputasid küll rängad paduvihmad, aga vesi voolas minema nii, et ei jõudnud kasta paarikümne sentimeetri sügavusel olevat seeneniidistikku. Seda niisutab paremini aeglane mitmepäevane sadu. Aga kas see on põhjus, ei julge Kalamees kindlalt väita.

Nagu ei ole ka kindlat vastust, miks pea ükski seen pole ussitanud. «Ei oska seda põhjust öelda, nähtavasti on vastsetele aasta ebasoodus olnud,» oletas teadlane.

Kalamees lisas, et arvatavasti ei ole seeneaja tipp veel käes, kui just öökülmi ei tule, kuid ega lagendike mõni miinuskraad metsarüpes midagi teegi.

Kalamehe hinnangul on viimase 50 aasta jooksul ennegi heldeid seeneaastaid olnud, aga nii rängalt puravikke, nagu praegu Lõuna-Eestis, ei ole tema ka näinud.

Turul hinnad all

Seeneuputus on oma töö teinud ka turuhindadega.

Veel nädala eest müüdi Lõunakeskuse juures puravikke 180 krooniga kilo eest, eile sai puravikukilo 40–50 krooniga. Turul aga oli puravike hind pärastlõunaks langenud isegi paarikümnele kroonile. Kitsemamplite kilo eest küsiti 30 krooni, riisikate eest 40.

Saare vallast korjatud seeni müüv maaülikooli tudeng Liina Kraun ütles, et seened lähevad hästi kaubaks, mõnel päeval läheb paarkümmend kilo ära poole tunniga.

Menukaimad olevat praegu kuuseriisikad, sest puravikud hakkavad inimesi juba tüütama ja suvi läbi lahedalt saada olnud kukeseen on igavaks läinud.

Seeneküllus annab tunda ka poodides, kus napib Santa Maria seente marineerimise maitseainesegu. Nii näiteks ütles Rebase tänava Rimi juhataja Andres Aksalu, et see toode on tõesti otsas, kuid uus partii on tellitud.

Seenenipp
Kuigi raamatutarkusest on eestlastele pähe jäänud, et seen tuleb noaga jalalt lõigata, pole see tarvilik. Seeneniidistikule täiesti ohutu on seen kergelt keerates maast noppida. Mullase jalaotsa võib seejärel ära lõigata. On mugavam.