Nutikas tudeng leiab ikka raha

Joosep Kepler (vasakult), Varmo Ernits ja Katrin Tuude said eile kätte Tartu Ülikooli sihtasutuse välja antavad 20 000 krooni suurused stipendiumid, mida noored kasutavad nii enesetäienduseks kui ka elamisrahaks. Foto: Sille Annuk

Et tudengil raha alati napib, käib vist õppuri väärika staatuse juurde, nagu ka fakt, et nutikas  leiab äraelamiseks raha igalt poolt. Eile näiteks said paarikümne tuhande krooni võrra rikkamaks kolm meditsiinifüüsikut.

Tartu Ülikooli sihtasutus jagab igal aastal õppureile stipendiumidena välja üle pooleteise miljoni krooni. Eile anti õppimise edendamiseks Ole Golubjat­­ni­­kovi mälestusstipendium kolmele meditsiinifüüsika tudengile.

«Eks see kulub lihtsalt elamise peale, mis tegelikult on ju kallis, kui ei ela Tartus vanematega koos,» selgitas stipendiumi saanud Katrin Tuude, kes on magistriõppe esimesel aastal.

Joosep Kepler kaitses kevadel füüsikas magistritöö juba ära ning jätkab erialasel tööl Pärnu haiglas, aidates välja valida haiglale vajalikku meditsiinitehnikat. Temagi oli üks eilsetest stipendiumisaajatest.

20 000-kroonise toetussumma lubas Kepler kasutada kolmenädalaseks täiendusõppeks Itaalias ning erialase kirjanduse soetamiseks.

Popp Ernst

Füüsikutele just ülemäära palju stipendiume pole, rääkis Tartu Ülikooli SA juhataja Ruth Kotsar. Samas pole füüsika erialal väga palju stipendiumitaotlejaid ka. Näiteks meditsiinifüüsika valdkonnas ongi eile stipendiumi saanud Katrin Tuude ja Varmo Ernits peaaegu ainsad magistrandid.

Ole Golubjatnikovi fondist taotles sel korral stipendiumi üldse neli inimest. Statuudi järgi määrati raha kolmele paremale. Kotsari sõnul ongi kitsama valdkonna fondidest taotlejaid vähem, üleülikoolilistest ja laiema kasutusvõimalusega fondidest aga jällegi rohkem.

Suurim summa, mida sihtasutus tudengitele annab, on 200 000 krooni suurune Ernst Jaaksoni stipendium, millele on ka väga suur konkurss.

Populaarne on veel näiteks Urmas Sõõrumaa fond, mis toetab õigusteaduskonna silmapaistvaid üliõpilasi õppe- ja teadustöös, erialastel reisidel ja välismaal stažeerimisel. Igal aastal antakse sellest fondist kahele tudengile 25 000 krooni.

Arusaam, nagu stipendiume saaksid ainult oivikud ning keskmine hinne peaks olema vähemalt 5,0, on stipendiaatide sõnul müüt. Varmo Ernits märkis, et tema hinded on küll head, kuid ilmselt saaks ka paremini. Katrin Tuude esindab enda sõnul aga seda tudengit, kes on eesmärgiks võtnud ülikoolis õpetatava korralikult selgeks saada, mis väljendub ka tema hinnetes.

Õppimisele keskendumist võimaldab ka saadud stipendium, mille toel saab ära elada ilma, et peaks õpingute kõrvalt tööle minema.

Lennukipilet USAsse

Stipendiume saab taotleda ka mujalt. Näiteks üliõpilaskorporatsioon Rotalia on juba 1990. aastate algusest andnud igal aastal välja mitmekümnele tublile tudengile 1500 dollari suuruseid stipendiume. Need on mõeldud Eesti avalik-õiguslike ülikoolide päevase õppe teise aasta bakalaureusetudengitele ja magistriastme esmakursuslastele.

Nüüdseks majandusteaduse magister Kadri Raudvere oli üks neist, kes pälvis Rotalia Eesti fondi stipendiumi ülemöödunud aastal. Raudvere kasutas saadud raha USAsse õppima minekuks, täpsemalt lennukipiletite soetamiseks.

Raudvere märkis, et püüdis raha taotlemisel üsna kindla peale välja minna ning esitas taotluse fondile, mille kasutamistingimused tundusid kõige avatumad. Tema sõnul on ilmselt rohkem edu neil taotlustel, kus raha kasutamise otstarve on selgelt välja toodud.

Ka oli eeliseks tema kõrge keskmine hinne – ühelgi semestril polnud neiul ühtki hinnet alla B ja B-sidki lubas ta endale stuudiumi jooksul vaid mõne üksiku.

Toetusrahast
• Stipendiume ja fonde, kust raha saab taotleda, on Tartu Ülikooli sihtasutusel üle 70.
• Rohkem stipendiume on «vanadel» erialadel, uutes valdkondades on stipendiume ja fonde vähem.
• Umbes pooli stipendiume võib kasutada ka elamiskulude katmiseks.
• Tartu Ülikooli SA on viimastel aastatel välja andnud 1,6–1,8 miljoni krooni eest toetusi.
• Raha tuleb annetustena ettevõtetelt, väliseestlastelt, aga ka siinsetelt eraisikutelt ja teadlastelt.
• Kõige populaarsem on läbi aastate olnud Ants ja Maria Silvere ning Sigfried Panti mälestusstipendium, mida antakse igal aastal kahele majanduslikku abi vajavale üliõpilasele ja edasiõppijale. Stipendiumi suurus on 15 000 krooni.