Münchenist Saksamaa suursaatkonna kaudu Tartusse KGB kongide muuseumisse jõudnud väljapanek «Diktatuur ja demokraatia äärmuslikul ajastul» heidab pilgu Euroopa ajaloole 20. sajandil, mil käis dramaatiline võitlus vabaduse ja hirmuvalitsuse, demokraatia ja diktatuuri vahel.
Näitusele jõuab lähiajaloo diktatuur ja demokraatia
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Äärmused, mis lõhestasid Euroopa lõplikult peale Teist maailmasõda, said alguse Esimesest maailmasõjast, mille vägivald lõi soodsa pinnase totalitaarsete režiimide esilekerkimiseks, kirjutab muuseum näituse avamisele kutsuvas tekstis. Autoritaarsed režiimid seadsid end sisse Kesk- ja Ida-Euroopas. Levisid natsionalism, vasakpoolne radikalism, antisemitism ja rassism.
Järgnes Teine maailmasõda, mille tulemusel lõhenes Saksamaa, Euroopa ja maailm. Pärast sõja lõppu hakkas tasapisi kõikjal Lääne-Euroopas levima vastastikkune mõistmine ja demokraatia. Kuni selleni välja, et 1980. aastate lõpul võitsid paljud okupeeritud riigid revolutsioonide tulemusel tagasi vabaduse ja iseseisvuse.
Näitus on inspireeritud 2014. aastast, mis on mitmete ajalooliselt oluliste aastapäevade verstapost – möödus 100 aastat Esimese maailmasõja ja 75 aastat Teise maailmasõja puhkemisest ja 25 aastat rahumeelsest revolutsioonist 1989. aastal.