Kui soomlane McDonald’sis burgerit sööb või palestiinlane tänulikult toiduabi vastu võtab, pole tal õrna aimugi, et jahu nende toiduks tuleb Tartust, Eesti suurimast viljaveskist.
Eesti jahu jõuab McDonald'sisse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Järjest rohkem Eesti jahu jõuab välismaale ja sellistesse kohtadesse, kust ei oskaks oodatagi meie jahu eest leida,» nentis Tartu Milli juhatuse liige Uuno Lausing.
Viimase paari aastaga on Tartu jahutootja kasvatanud ekspordiosa 40 protsendini käibest ning jõudnud peale Skandinaavia ja Baltikumi ka maailma kaugeimatesse nurkadesse alates Austraaliast, Taist ja Indoneesiast ning lõpetades Tšaadi, São Tomé, Djibouti ja teiste riikidega, mille nime hääldaminegi keele sõlme ajab.
Et tartlased aga välismaalaste keelt sõlme ei ajaks ega peaks pidevalt selgitama, mida «veski» tähendab, muutis firma tänavu ka oma ärinime: Tartu Veski asemel on nüüd Tartu Mill.
Jahu burgeritesse
Uue nime all on ettevõte jõudnud müügijuhi Kalle Jaarmani sõnul leida mitu põnevat välisklienti, sealhulgas näiteks McDonald’si ja Hesburgeri, mille Soome tehased kasutavad tonnides Eesti nisujahu.
«Nii et kui teinekord Soomes burgerit sööte, võib see olla Eesti jahust valmistatud,» nentis ta.
Ühtlasi purustavad tartlased sellega müüdi, et McDonald’si burgereid tehakse suvalisest toorainest. «McDonald’s on rangeima kvaliteedikontrolliga klient, kes meil iial on olnud,» ütles Jaarman ja rääkis, et burgerirestorani esindajad soovivad Eesti jahu tootmisprotsessiga peensusteni kursis olla.
Ettevõtte juht Lausing lisas, et sellisele kliendile nagu McDonald’s ei saakski väike veski jahu müüa. «Nende nõudmistele saab vastata ainult kõrgtehnoloogia, mis on Tartu veski üheks eeliseks välismaal,» ütles ta ning kinnitas, et Eesti jahu on kvaliteedilt vaieldamatult Euroopa tipus.
Lisaks burgerirestoranidele kuulub Tartu Milli huvitavaimate uute partnerite hulka veel näiteks Maailma Toiduorganisatsioon (inglise keeli World Food Programme), mis nüüdsest ka Eesti jahu abivajajatele jagab. Viimati jõudis Tartus jahvatatud jahu müügijuht Jaarmani andmeil näiteks Palestiina okupeeritud piirkonda.
Lagi lähedal
Välisturgudel on Lausingu sõnul plaanis edaspidigi aktiivselt tegutseda, kuid meeletut ekspordikasvu pole enam oodata. «Töötame niigi täisvõimsuse lähedal ja kui üle poole viljast ekspordiksime, ei jõuaks vastata Eesti turu nõudlusele,» selgitas ta.
Suuremat arenguhüpet võib aga Lausingu kinnitusel oodata Lätist, kust tartlased ostsid paari aasta eest ära sealse tuntuima veski Dobele Dzirnavnieks. «Seal on veel kõvasti tööd ja arenguruumi,» nentis ta.
Käesolevat aastat aga iseloomustab veski juht märksõnadega vilets viljasaak ning teraviljahinna tõus. Seetõttu tõstis ka Tartu Mill oma lahtise jahu hinda 40–50 protsenti.
«Lihtne on kohe kriitikat teha, et hinnad tõusevad,» lausus Lausing. «Aga jahutootja sõltub väga otseselt teravilja hinnast,» selgitas ta ja tõi näite, et aasta eest sai tonni vilja 1500 krooniga, praegu tuleb sama koguse eest aga välja käia poole suurem summa.
«Jahu pole Coca-Cola, mille hinnale saab tohutult brändiväärtust lisada. Jahu on esmatarbekaup, selle hinda ei saa õhku täis puhuda, sest muidu võtavad teised veskid kliendid ära,» rääkis ligi 10 aastat Tartus veskit majandanud Uuno Lausing.