Suusasõbrad said maratonist energiasüsti

Kertu Kula
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kuigi eelmise nädala ilm pani nii mõnegi suusasõbra muretsema, kas maraton ikka toimub, oli ilmataat siiski suusatajate poolel ja eile startis pikemal ja lühemal distantsil kokku üle kuue tuhande inimese.

Juba eile kella kaheksa ajal hommikul oli Tehvandi spordikeskuse staadion täis tuhandeid suusasõpru. Nii mõnedki tunnistasid, et suusakilomeetreid pole talve jooksul kuigi palju kogunenud, ning mitmeid ootas ees esimene maraton.

Anne-Ly Viimne läkski eile maratonirajale esimest korda. «Soovin endalet tõestada, milleks ma võimeline olen, ja olla uhke siis, kui lõppu jõuan, et olen ühe suure asjaga hakkama saanud,» rääkis ta vahetult enne starti. Ta arvas, et tema maratoniaeg võiks tulla kuue tunni kanti.

Napp trenn

Sama aega lootis ka Viimse trennikaaslane Ilme Roosi, keda ootas ees neljas maraton. Roosi rääkis, et ebasobivate ilmade tõttu on ta paraku talvel vähe suusatada saanud, kuid arvas, et füüsis on sellest hoolimata hea.

Viieteistkümnendat korda Tartu maratonil osalev Ain Parve rääkis samuti stardi eel, et suusakilomeetreid on talvel kogunenud kõigest 25. Mees pidas oma vormi aga heaks ja arvas, et peab vastu küll, sest tema sõnul on talle jõud lihtsalt kaasa antud.

Palu teeninduspunkti jõudnud olid läbinud maratoni 63 kilomeetrist 46,6. Olga Gapejeva ütles, kui finišini oli jäänud natukene rohkem kui kuusteist kilomeetrit, et meeleolu on ülev ja rada on samuti väga hea.

«See on minu esimene kord maratonil, julgen öelda, et see on raske, aga samas ka väga hea tunne,» lausus Gapejeva. Ta lisas, et sellel hooajal pole paraku muutlike ilmade tõttu saanud eriti maratoniks valmistuda, kuid kuna on viimased viis aastat suusatamisega tegelenud, oli enne starti ka tunne sama hea.

«Maratoniga on nagu laulupeoga – kui elad Eestis, siis peab ka sellisest suurest sündmusest nagu Tartu maraton kindlasti võimaluse korral ka osa võtma,» arvas Gapejeva.

Tõnu Vahter oli rajal juba kümnendat korda. Suusasõbral juhtus poolel teel aga õnnetus – tal purunes saabas ja takistas sujuvat sõitu. Vaatamata vahejuhtumile kinnitas ta, et rada ja ilm oli suusatamiseks väga hea.

Eelmisel suusamaratonil tuli Vahteri ajaks umbes neli tundi. Ta ütles, et ta kellegagi rajal ei võistle, sest ei võta suusatamist kui sporti, vaid midagi, mis annab laengu ja hea enesetunde.

Kohalik huvi

Elvas Tartumaa tervisespordikeskuse finišipunktis ootas keskpäeval Kaarel Kallak oma tütart. Ta on ka ise kunagi suusatamisega tegelenud ning Tartu maratoni on ta läbinud tervelt neljateistkümnel korral. Paar korda sõitis Kallak maratoni koos tütrega, kuid isa sõnul on pärast tema taandumist tütar traditsiooni peres edasi hoidnud.

«Mingi aeg jäi mul pikem vahe sisse ja pärast enam ei saanud sellele rajale tagasi,» ütles Kallak. Ta lisas, et tema viimasest maratonist on möödas paarkümmend aastat.

Kallak rääkis, et võistlussuusataja pole ta kunagi olnud, kuid väike konkurentsimoment talle siiski meeldis, sest hea oli ennast kellegagi võrrelda, mitte ainult oma lõbuks sõita. Ta tunnistas, et paar korda on suusamaraton talle ka väga raske katsumus olnud, kuid ta on alati edukalt lõpuni jõudnud. 

Merle Pent tuli Elvasse koos oma väikese lapsega. Pent ütles, et maratonipaika tulid nad peamiselt lapse pärast, kellele meeldib väga suusatamist vaadata. Pent pidaski oluliseks, et laps saaks osa finišist, autasutamisest ja lihtsalt võistlusmelust.

Emotsiooni tuli saama ka Fred Koppel, kes oli maratoni vaatamas koos perega. Koppel rääkis, et ühtegi tuttavat tal ei osale, kuid peab oluliseks maratoni melu. «Ise suusatan ka aeg-ajalt, kuid olen pigem selline rahvasportlane. Kunagi võib juhtuda, et võtan ka Tartu maratonist osa,» arvas Koppel.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles