/nginx/o/2010/09/05/427909t1he99e.jpg)
Piirissaare baabuka Praskovja Teiman pani laupäeval selga peoriided ja oli varakult platsis, et plaksutada kaasa saarerahva kauaoodatud kingituse – taastatud Piirissaare ja Laaksaare sadama – avamisele.
Piirissaarlased on piiritult rõõmsad sadamate üle
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Te ei kujuta ettegi, kui palju sadamad meie elu mõjutavad,» ütles Teiman. End rikkaks, kaheksakordseks baabuškaks nimetav vanaema jätkas: «Lapsed ja lapselapsed saavad mul nüüd ju mugavalt külas käia ja ma ise saan linna, pole mingit probleemi. Imeline!»
Nagu Euroopas, noh!
Piirissaare sadama ja selle mandripoolse paarilise Laaksaare sadama rekonstrueerimisega said viletsatest randumiskohtadest korralikud, piirissaarlaste ühendust mandriga märgatavalt parandanud sadamad.
«Kaid, kaldarambid, sadamahooned, valgustus, videovalve, paadi vette laskmise kohad,» kirjeldas tehtud töid sadamate rekonstrueerimist eest vedanud ASi Saarte Liinid juht Ants Tammleht. Laaksaare sadam sai lisaks ka parkla ja veepuhastusseadmed. Piirissaares aga süvendati sadamasse viivat kanalit.
«Enne oli siin väike putka ja kraav, muud ei midagi,» meenutas Piirissaare elanik Samson Kuznetsov mõne aasta tagust pilti. «Aga nüüd on sadam uhke nagu välismaal,» rääkis punasel muraveil istuv mees ja kordas: «Nagu Euroopas, noh!»
«Nagu Euroopas» sadamate ehitamiseks kuluski peamiselt euroraha – 33 miljonist kroonist 85 protsenti saadi Euroopa Liidu regionaalarengu fondist ning ülejäänu riigilt.
Lisaks sadamate rekonstrueerimisele sõidab möödunud aasta suvest Piirissaare–Laaksaare liinil ka uus riigi tellimusel valminud praam Koidula ning Laaksaare sadamasse viib tolmuvaba tee.
«Suur töö on ära tehtud ning tänu sellele võib Piirissaare ja Laaksaare sadamat peagi esmakordselt ametlikeks, sadamate registrisse kantuiks nimetada,» nentis Saarte Liinide arengudirektor Peeter Oopkaup.
73 elanikuga Piirissaare vallavanem Maria Korotkova rääkis, et sadamad ja praam sillutavad teed Piirissaare arenguks ning Eesti idapoolseima saare elanikel pole enam tunnet, justkui oleksid nad muust Eestist ära lõigatud. «Tunneme, et meist hoolitakse,» nentis vallavanem sibulavanikut käes keerutades ja lisas: «Rõõm on suur. Sada korda suur!»
Tartu maavanem Esta Tamm avaldas lootust, et tänu paremale laevaühendusele saarega on Piirissaarel edaspidi rohkem töökohtigi ning turiste.
Oodatud külalised?
Kas võrdlemisi suletud, enamjaolt vana veneusuliste elanikkonnaga saar üldse tahab turiste? «Miks ei taha? Külalistest on ainult rõõm!» ütles Piirissaare kuulsaima koera Fanta peremees Leevi Sakk. Samas nentis mees, et saareelanike hulgas jagunevad arvamused kaheks: «Ühed ootavad turiste, teised tahavad omaette olla.»
Muide, Fanta, kes on peale lihtsalt armas olemise kogunud tuntust hammaste näitamisega, jäi sadama avamiseks koju. «Igaks juhuks, mõned ju kardavad teda,» selgitas Sakk.
Vallavanem Maria Korotkova meelest on tore, kui saarel külalisi käib, kuid turismi edendamiseks on saarel viletsad tingimused. «Neil pole pesemisvõimalusigi siin, rääkimata muust,» lausus ta ja lisas, et turismi arendamine Piirissaarel on kallis lõbu, mille riski ettevõtjad enda peale võtta ei taha.
Regionaalminister Siim Valmar Kiisleri sõnul aga annavadki praam ja sadamad saarerahvale eelkõige vabaduse elada nii, nagu nad tahavad, teha seda, mida nad tahavad, ja kutsuda külla neid, keda nad tahavad.
«Ma usun, et aasta pärast on Piirissaarel uus hingamine,» ütles minister ja lisas, et Piirissaar on pisikese viivitusajaga tõusmas nende elavaloomuliste väikesaarte hulka, kuhu praegu kuuluvad näiteks Kihnu ja Ruhnu. «Korralik sadam, saare värav väljapoole, on vähemalt olemas,» nentis ta.