Toomas Savi : Maarja kirikuhoone kui Tartu spordi varjupaik

Arvatavasti 1968. aasta fotol on EPA võimlas mängimas Tartu Kalevi ja (tõenäoliselt) Riia korvpallimeeskond. Foto: Heino Jallai/ Eesti Spordimuuseumi fotokogu

Eelmise aasta 8. detsembril teatas Tartu Postimees, et pea kaheksa aastat kestnud Pauluse kiriku taastamine on lõpusirgel. Pühapäeva, 7. detsembri hommikul kella kaheksa paiku, kui paljud tartlased veel magasid, saabusid Pauluse kirikusse esimesed inimesed.

Paar tundi hiljem, kui põhjalikult remonditud kirikusaalis algas jumalateenistus, olid lauluraamatud otsas ja kirik rahvast täis. «Lõpp paistab, peaaegu kõik on valmis,» ütles Pauluse kiriku taastamiseks loodud sihtasutuse juhataja Elo Sild.

Kiriku taastamiseks kulus ligi 13 miljonit eurot: 40 protsenti panustas riik, 11 protsenti Tartu linn, 19 protsenti kiriku sihtasutus, viis protsenti kogudus ja 25 protsenti moodustasid EASilt saadud toetused. Need on arvud, mis ei kajasta hoopiski seda, mis on selle raha eest loodud. Tulemus on aukartustäratavalt kaunis – tänu nendele inimestele, kes on pühendunult tegutsenud.

Aga kuidas käib Maarja kiriku käsi, mille ehitamist alustati G. F. W. Geisti projekti järgi 1836. aastal ning mis valmis kuus aastat hiljem tänapäeva Pepleri ja Tiigi tänava ristumiskohale. Kiriku pühitseti 1842. aasta 11. jaanuaril (vkj), esimesel pühapäeval peale kolmekuningapäeva.