Reformierakonna Tartu nimekirja esinumbrina riigikokku pürgiv erukindral Ants Laaneots (67) põhjendab oma kandideerimist sellega, et Eesti erakondadel puudub sõjaline kompetentsus.
Ants Laaneots (Reformierakond): peame tegema suuri jõupingutusi riigi esmase enesekaitse arendamiseks
Seekord pole Reformierakonna esinumber Tartus linnapea ega ekslinnapea, vaid hoopis erukindral. Miks nii?
Siin on ilmselt mitu põhjust. Esiteks, Urmas Klaas on alles värske linnapea ja nii palju kui mina aru olen saanud, tahaks ta sellel ametikohal jätkata. Teiseks, Reformierakonna peakontor on sügisel korraldanud mitmeid küsitlusi, et panna paika kandidaatide pingerida. Mingil kummalisel kombel osutusin ma Tartus number üheks. Kolmandaks, pärast seda kui Ukraina kriis eskaleerus, olen ma alates möödunud septembrist mitmel pool Eestis pidevalt loenguid pidanud.
Olen seletanud Vene impeeriumi olemust, Putini doktriini ja plaane. Minu eesmärk polnud enne valimisi populaarseks saada. Tegin ja teen seda selleks, et rahvas saaks aru, mis toimub. Kandideerimine riigikokku tõusis päevakorda alles novembris.
Miks te ennast just Reformierakonnaga sidusite?
See pole mingi uudne asi. 1996. aastal kandideerisin ma Reformi ridades Tartu volikogusse, kuid ei olnud erakonna liige. Ja sain sisse. Ma tean Reformierakonna inimesi, mul on nende vastu usaldus. Sügisel pöörduti minu poole ning öeldi otse, et Reformierakond vajab inimesi, kel on sõjaline kompetentsus. Olen 45 aastat kandnud paguneid ja juhtinud erinevaid üksusi. Olen lõpetanud neli kõrgemat õppeasutust ja osalenud sõjas. Julgeolekuolukord on Euroopas praegu selline, mis nõuab suurt tähelepanu. Ja kui erakond tõesti tahab saada minu eksperditeadmisi, siis ilmselt on vaja minna.
Võiksite rahulikult pensionipõlve pidada, aga teie kandideerite riigikokku?