Ministeerium õppelaenusüsteemi kadumist ette ei näe

Haridusministeeriumi hoone Tartus. Foto: Lauri Kulpsoo.

Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna peaekspert Helen Põllo kinnitas Tallinna Ülikoolis kõrghariduse rahastamise probleeme käsitlenud doktoritööd kaitsnud Janne Puki järeldusi ja soovitusi kommenteerides, et õppelaenusüsteemi kadumist hetkel ministeerium ette ei näe.

«Haridus- ja teadusministeerium on vastavalt kõrgharidusstrateegiale alustanud kõrgharidussüsteemi rahastamispõhimõtete põhjaliku analüüsiga ning kindlasti on igasugune eelnev uurimustöö antud valdkonnas tervitatav,» kinnitas Põllo Postimees.ee’le.

«Tuleb nõustuda väitega, et kui üliõpilasel on võimalik pühenduda ainult õppetööle, on tal paremad võimalused oma õpingute lõpetamiseks. Naaberriikide praktika (sh Skandinaavia riigid) ei ole näidanud seda, et ainult tasuta kõrgharidus paneks üliõpilasi alati kiiremini oma õpinguid lõpetama,» tõdes ekspert.

«See muidugi ei välista, et teatud juhtudel see ka nii on ja me ei saa mööda vaadata asjaolust, et Eesti tudeng on rohkem kui pooltel juhtudel töötav tudeng, mis kindlasti õppimist segab,» tunnistas Põllo.

«Oluline on luua sotsiaalsete garantiide süsteem, mis võimaldaks kõikidel edukatel õppuritel kõrgharidus omandada ja see lõpuni viia. Ka täna eksisteerivad Eestis õppetoetused, tõsi, mitte küll kõigile parimatele õppuritele,» nõustus ministeeriumi ametnik.

«Õppetoetused on kättesaadavad muuhulgas neile tudengitele, kes näiteks õpivad küll riigieelarvevälisel kohal, aga õppekaval, kuhu on loodud ka riigieelarvelisi kohti,» rõhutas ta.

Lävendi tõstmine?

Vastuvõtu tingimused ning lävend on Põllo kinnitusel üldjoontes kõrgkooli enda otsustada – kas selleks on riigieksamid ja selle põhjal tehtav paremusjärjestus või võetakse arvesse ka muid eksameid/tegureid.

«Riigieelarvelistele kohtadele pääsevad siiski parimad – olgu need siis riigieksami või muude eksamite/katsete tulemuste põhjal. Seega, kuna juba riigieelarvelisele õppekohale on võetud usinamad, võib ka prognoosida nende kiiremat ja edukamat lõpetamist,» leidis kõrghariduse ekspert.

«Lisaks on katkestamise põhjusena toodud ka üliõpilaste motivatsioonipuudus, valed eriala valikud jms. Kindlasti aitab siinkohal hea nõustamissüsteemi olemasolu ja üliõpilaskesksus,» uskus Põllo.

Olles võrrelnud erinevaid muutujaid, leidis Janne Pukk oma doktoritöös, et riigieelarvelistel kohtadel õppivad tudengid jõuavad ülikoolis paremini edasi ning et järelikult võiks kaaluda tasuliste õppekohtade kaotamist.

Pukk tõdes, et tõenäoliselt ei olda Eestis valmis seda sammu siiski tegema, mistõttu oleks kompromissettepanekuna võimalik tõsta erakoolis lävendeid kõrgemaks ning langetada avalik-õiguslikes ja riiklikes kõrgkoolides madalamale, sest kõige tõenäolisemalt lõpetavad nominaalajaga need, kes said riigieksamitel keskmisi tulemusi.

Puki sõnul võiks väljalangemise ja õppimisega venitamise vähendamiseks (tasulise kõrghariduse säilimisel) lihtsustada teise lahendusena tasuliste tudengite ligipääsu rahale. Sest suur süsteemi efektiivsust pärssiv riskitegur on see, kui tudeng peab töötama selleks, et õppida. Pukk leidis seejuures, et õppelaenudest parem lahendus on stipendiumid.