Eesti teadusagentuuri juhatuse liige kandideerib riigikogusse Vabaerakonna nimekirjas ja enda sõnul selleks, et ära hoida ääremaastumist ja et kodanike hääl hakkaks jõulisemalt kostma.
Krista Aru: tahaksin poliitikasse riigimehelikku suhtumist
Miks te põlgate meie suuri erakondi, Vabaerakonna programmtekstid sisaldavad väga palju kriitikat traditsiooniliste erakondade aadressil, nende käitumis- ja valitsemiskultuuri kohta?
Mina ei põlga erakondi. Mul ei ole midagi selle vastu, et inimesed on valinud maailmavaate järgi endale erakondliku kuuluvuse.
Minu puhul oli asi lihtne. Ma olen täie kohaga tööl, mul on ka muid ülesandeid, Jaan Tõnissoni seltsi juhtimine ja veel uurimistöö.
Mul ei ole aega, et tõsiselt sisse elada erakonnaga kaasnevate kohustuste täitmisse. Kui inimene astub erakonda, peab sinna ka panustama. Peaksin käima koosolekutel. Ma ei leia endale seda aega.
Teisest küljest – ma nii kindel oma poliitilises tegevuses ei ole. Minu tahtmised ja seisukohad puudutavad kogu Eesti elu. Ma ei oska nii näha, et oleksin kindlalt ühe erakonna inimene. Tahaksin pigem öelda, et kõik mu soovid puudutavad Eestit tervikuna ja mingil määral on need seotud kõikide erakondade platvormidega. Ma ei taha nii üheselt ennast määratleda.
Kui seni olete erakondade kutsed tagasi lükanud, neid on ju olnud, siis mis on Vabaerakonna puhul teisiti, mis on muutunud? Ka Vabaerakonna nimes sisaldub sõna erakond ja asja mõte on poliitiline tegevus.
Minu varasem töökäik ja ametid välistasid selle, et ma läheksin ühte erakonda. Olles riigiasutuse juht, vastutan ma kõigepealt oma inimeste töö eest ja palga eest ja kõigi muude tingimuste eest, mis on asutusega seotud. Ma ei leidnudki seda aega, et hakata poliitilist vaadet sisse tooma.