Näitus mälestab holokausti ohvreid

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Tartu kunstimuuseumi kaasaegse kunsti kogu hoidja Julia Polujanenkova on näituse koordineerija, kes pidi väljapanekusse Zbigniew Libera foto «Residendid» saamiseks suhtlema poolakatega.

FOTO: Kalev Saar

Tartu kunstimuuseumis saab vaadata uut näitust, mis tekitab ärritust. Sest Teise maailmasõja lõpu 70. aastapäeva eel avatud väljapaneku teema on holokaust ja selle ohvrite mäletamine ja mälestamine.

Holokaust on Hitleri-Saksamaal ja natside okupeeritud territooriumidel aastail 1933-1945 toimunud juudivastane terror, käis nende laushävitamine.

Kuid surmalaagritesse jätsid elu juutide kõrval teisedki.

Kaks videot

Eriliselt mõjusalt mööduvad näitusel «Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest» minutid kunstimuuseumi kõige väiksemas ruumis, kus on poolaka Artur Żmijewski kaks videot.

«Kullimängus» (1999, 3 min 50 s) jooksevad kitsas ja jahedas akendeta keldriruumis ringi mitmes eas alasti mehed ja naised ning püüavad üksteist käega puudutada nagu kullimängus. Õõvastust tekitab teadmine, et video on salvestatud koonduslaagri gaasikambris. Tartu kunstimuuseumi teatel on «Kullimängu» näitamine Saksamaal keelatud.

Videos «80064» (2004, 11 min 5 s) on salvestatud kunstniku ja Auschwitzi koonduslaagrist eluga pääsenud mehe vestlus. Kunstnik soovib 92-aastase mehe käsivarrele koonduslaagris tätoveeritud numbrit värskendada. Endine vang ei taha, et kunstnik seda teeks, ent lõpuks alistub kunstniku pealekäimisele.

Valus ja keeruline

Kõigil kunstnikel on oma vaatenurk ja iga teos on näituse kuraatori Rael Arteli sõnul selle äärmiselt valusa ja keerulise teema puhul lähtepunkt diskussiooniks.

«Näiteks Artur Żmijewski teostesse on meil voli ka kriitiliselt suhtuda,» lisas ta. «Tänapäeva maailmas elades peame endale esitama ka küsimuse, mitte kas, vaid kuidas peaksime rääkima koonduslaagritest. Kuidas üldse rääkida totalitaarsetest režiimidest? Kuidas tulla toime ajaloo ebameeldivate seikadega neid siiski mitte unustades?»

27. jaanuaril tähistati rahvusvahelist holokausti ohvrite mälestuspäeva. Näituse brošüür tuletab meelde, et 2015. aastal möödub inimkonna ajaloo kõige brutaalsema konflikti, Teise maailmasõja lõpust 70 aastat.

«Just neil päevil 70 aastat tagasi vapustasid maailma avalikkust hirmuäratavad fotod äsja koonduslaagritest vabanenud vangidega,» on kirjas trükise sissejuhatuses. «Ajakirjandusse jõudnud pildid olid ülimalt šokeerivad ning oli raske uskuda, et selline asi keset Euroopat tõesti juhtus.»

Näituse eesmärk

Näituse eesmärgiks nimetas Artel mäletada ja mälestada, luua sidet ajaloo ja praeguse tegelikkuse vahel, vaadeldes seda kibedat ajaloosündmust tänapäevasest vaatevinklist. Ühtlasi soovib ta kutsuda vaatajaid mõtlema inimsusvastastele kuritegudele terves maailmas ning arutlema, kuidas saame igaüks ise kujundada maailma, kus säärased sündmused ei korduks.

Näitus «Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest» Tartu kunstimuuseumi esimesel korrusel jätkab muuseumis alustatud sarja meie lähemate ja kaugemate naabrite tänapäevasest kunstist. Mullu sügisel oli võimalik vaadata soomlanna Pilvi Takala töid.

Esimesel korrusel

  • Tartu kunstimuuseumi esimesel korrusel (Raekoja plats 18) on avatud näitus «Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest».
  • Vaadata saab kunstnike Yael Bartana, Zbigniew Libera, Joanna Rajkowska, John Smithi (Marko Mäetamm ja Kaido Ole), Wilhelm Sasnali, Art Spiegelmani ja Artur Żmijewski teoseid.
  • Näituse on kureerinud Rael Artel.
  • Väljapanekut saab vaadata 29. märtsini.
Tagasi üles