Klaverimuuseum soovib albumisse pildistada haruldasi klavereid

Alo Põldmäe on korraldanud arvukalt näitusi vanadest eesti klaveritest ja pianiinodest Foto: Margus Ansu

Eesti rahvuslikul klaverimuuseumil eesotsas Alo Põldmäega on koostöös Eesti teatri- ja muusikamuuseumiga valmimisel esinduslik album «Eesti klaver». Ettevõtmise patroon on Eri Klas. Mõni vana klaver oleks aga veel vaja üles leida ning seejärel pildistada.

Albumi autori Alo Põldmäe sõnul on valmiv teos sügav kummardus eesti klaverimeistritele, kes on meie klaveriehituse 235 aasta jooksul valmistanud 80 erineva nimetusega klaverimudelit. Tänu neile on tuhanded tahvelklaverid, pianiinod ja tiibklaverid ning nendega kaasnev muusika jõudnud paljudesse kodudesse ja asutustesse.

«Kõige viimane, 80. eesti klaver on tahvelklaver 19. sajandi keskpaigast ja kannab nime G. R. Bearth Reval. See sai avastusena kirja alles mõni päev tagasi, 29. jaanuaril,» märkis Põldmäe. «Taolisi leide tuleb igal aastal juurde kaks-kolm. Kõik see annab tunnistust, et Eesti on väärika ajalooga klaverimaa, mis väärib uurimist ja jäädvustamist.»

Eesti klaverilugu on Põldmäe sõnul osa eesti rahvuslikust identiteedist. «Selle kaudu saame maailmale laiemalt teadvustada meie väikest maad ja selle saavutusi,» lisas ta. «Üheks selle markantseks ilminguks on meie riigi nime kandva Estonia kontsertklaveri järjest suurem edu maailmaturul.»

Praeguseni ei ole ülevaatlikku väljaannet eesti klaveritest tehtud, seepärast on ka info mitmete klaverite kohta puudulik. Et saada võimalikult täielikum pilt meie klaveriehitusest, kutsub Eesti rahvuslik klaverimuuseum eesotsas Alo Põldmäega üles kõiki klaverisõpradest häid inimesi teatama mõningatest pillidest.

Muuseumil oleks tarvis pildistada pianiinosid T. Olbrei, H. Jurak, J. Saarmann, Kull, Niit, B. Kiisel, Sacris (Sagris), K. Tombach, Past ning Leppik & Tomson (St. Petersburg), tahvelklaverit või pianiinot Th. Mirsalis ja Goldorff, tahvelklavereid N. Möhring, C. L. Ammende, L. F. Bette, C. L. Goenson ja F. Lorenz ning tiibklavereid F. W. Hasse (19. sajandi keskpaigast), Sprenk-Läte ja H. Orntlich.

Klaverimuuseum ootab teateid nimetatud muusikariisadest meiliaadressil [e-mail] või tel [phone].