Kalad pääsevad nüüd Peedu paisust mööda

Kui seni pääsesid umbes pooleteise meetri kõrgusest Peedu paisust üles ehk vaid üksikud, väga tugevad kalad, siis paisu kõrvale rajatud tehiskärestiku kaudu peaksid ülesvoolu ujuda suutma kõik kalaliigid.

FOTO: Kalev Saar

Suure langusega Elva jõgi on ahvatlenud inimesi aegade jooksul rajama hulga veskeid. Ehitatud paisud katkestasid aga kalade loomuliku rändetee. Hiljuti Peedu paisule rajatud kalapääsla peaks uimeliste elukvaliteeti parandama.

FOTO: TPM

Pais oli juba mõnda aega natuke upakil, kinnitas ajalehele selle omanik Anne-Lia Kivari möödunud kevadel, mil Tartu Postimees esimest korda jõesängis ees seisvatest töödest kirjutas.

Nüüd seisavad aga vetevoo vastas uued betoonpostid ning ka paisu puitosa on täiel määral välja vahetatud. Kalatrepp algab aga betoonist tunneliga ning lõpeb umbes 50 meetri kaugusel värskelt puhastatud paisjärves.

Parem vaade

Suuremad tööd veskipaisul lõppesid juba mõne aja eest ning objekt otsustati pidulikult avada teisipäeval. Lisaks kalapääsu ehitusele puhastati paisu ümbruses jõepõhi sinna kogunenud liigsetest setetest ning rajati Kärneri tänava silla alla forellidele ja teistele voolulembestele kalaliikidele koelmuala.

Tööd läksid maksma 231 325 eurot, mille tasus täies mahus keskkonnainvesteeringute keskus. Vajaliku ehituse tegi Elva linna tellimusel ära OÜ Maaekspert.

Elva meer Toomas Järveoja leidis, et kalade elupaikade kaitse kõrval said uuendustöödega palju juurde ka inimesed. Ta märkis, et kui varem oli jõesäng paksult setteid täis ning suviti polnud vaba vett suurt nähagi, siis praegu avanevad orule ilusad vaated. Lisaks on paisu kohal kõrguvat silda ületada nüüd turvalisem.

Kas kalad ka uue rändetee omaks võtavad, selgub tõenäoliselt alles kevadel. Eeldused selleks on head, sest kalatrepi kallak on umbes 2,1 protsenti ning tehiskärestikus vahelduvad kiire vooluga kohad üsna aeglastega. Niisiis peaksid peale jõuliste jõeforellide ülesvoolu pääsema teisedki uimelised.

Paisjärve ja tehiskärestikku eraldab betoonsein. Kalatrepi ette metalltorude külge paigaldati torupontoon, mis tõuseb ja laskub vastavalt veetasemele. Pontooni ülesanne on juhtida veega kaasa kanduv oksarisu ja leheprügi kalapääsust mööda, et see ei ummistuks.

Teised paisud ootel

Mõistagi ei muutunud kalade elu ühe pääsla rajamisega veel ideaalseks. Põlvamaalt Valgjärvest alguse saav Elva jõgi on ülem- ja keskjooksul üsna suure langusega ning vetevoogude jõu ärakasutamiseks on jõge üsna mitmes kohas paisutatud.

Peedult neli kilomeetrit allavoolu asub näiteks kaks meetrit kõrge Tõravere pais, mis on igat liiki kaladele ületamatu. Peedu paisust veidi ülesvoolu seisab jões Rundso paisu vare, millest pääsevad kalad suurveega üle, sest selle kõrgus on umbes 75 sentimeetrit. Rändetakistustest kõrgeim, 2,7-meetrine pais asub aga Hellenurme paisjärve ees.

Toomas Järveoja sõnul on aga teisedki paisuomanikud asunud otsima kalatreppide rajamise võimalusi ning Tõravere veski juures võib minna varsti tööks. «Tõeline kasu tõuseks alles siis, kui kalad kõigist takistustest üles pääseks,» tõdes ta.

Tagasi üles