Vastukaja: ringristmik moodustab Jõgeva tee-ehitusest vaid väikese osa

Aare Olgo.

FOTO: Erakogu

Jõgeva linnapea Aare Olgo (Keskerakond) vastab oma arvamusloos viimasel ajal seoses linna teedeehitust puudutavate investeeringutega üles kerkinud kriitikale ning selgitab, mida plaanib omavalitsus tegelikult laenurahaga teha. Ühtlasi leiab ta, et valimiseelses tuhinas on poliitikud ringristmiku teemal asjatult kirgi üles kütnud ja lõhestanud linnaelanikke.

Rebides demagoogiliselt üldisest linna investeeringute kavast ja finantsilistest otsustest välja ühe tüki, on võimalik tekitada päris suurt segadust. Selle asemel oleks mõistlikum tulla välja mõne linnaelu edasiviiva plaaniga. See viiks ehk ka ennast edasi, võib-olla isegi Toompeale.

Jõgeva linna keskel asuv viieharuline ristmik lihtsalt nõuab ümberehitamist, et parandada selles «Bermuda kolmnurgaks» nimetatud kohas nii autojuhtide kui jalakäijate liikumisvõimalusi. Seda võib teha mitmeti, kasvõi valgusfoori paigaldamisega, nagu mõned linnaelanikud on oma pöördumistes soovinud.

Remont Tartu maanteeni

Linnavalitsus, toetudes mitmete maanteeameti ja liikluspolitsei spetsialistide arvamusele otsustas, et meie liikluskoormuse puhul on kõige mõistlikum lahendus ringristmik. Samas ei ole selle ristmiku ümberehitamise puhul kõige tähtsam mitte ring iseenesest, vaid kõik muu, mis tehakse. Tööde käigus rajatakse uus teekate, ehitatakse uus valgustus ja muud kommunikatsioonid Rajatakse jalakäijatele uued mugavad teeületamise võimalused.

Väga tähtis on ka see, et ristmiku ääres asuva Vabadussõja mälestuskivi ümbrus ja juurdepääsud korrastatakse. Ringi enda maksumus moodustab kõigist töödest umbes viiendiku.

Selleks, et mõista kõnealuse ristmiku tähtsust, peab vaatama investeeringute kava tervikuna. Me ei rapsi üksikute asjadega nagu opositsionäärid, vaid näeme linna ja selle arengut tervikuna. Tänavu on kavas ehitada või rekonstrueerida seitse kõnniteelõiku. Neist kaks - Puiestee tänava ja Piiri tänava kõnnitee - suubuvad just kõnealusele ristmikule.

Kavas on ka korda teha Suure tänava lõik Piiri tänavast Tartu-Rakvere maanteeni. Tulemuseks on see, et linna peatänav saab lõpuks korda täies ulatuses. Pole enam piinlik külaliste ees ja ka endal on hea sõita. Lihtsalt mõelge, kui uute teelõikude kõrval jääks korrastamata jututeemaks olev ristmik.

Teiseks vastuseisuks annab põhjust laenuvõtmine investeeringute tarbeks. Jõgeva linn investeerib üle 600 tuhande euro. Laen moodustab investeeringusummast pisut üle poole ehk 335 tuhat.

Võib kujuneda odavamaks

Laenuvõtmine on täiesti mõistlik finants-majanduslik protsess. Kui on vaja investeerida, laenatakse ja vastavalt graafikule makstakse tagasi. Laen on veel võtmata ja juba esimese kuu majandustulemused ja teised märgid näitavad, et tõenäoliselt võib see summa vähemalt kolmandiku võrra väheneda. Selgub see täpselt muidugi alles siis, kui hakkame laenu võtma. See juhtub kunagi hilissuvel.

Vastuväiteks eelmise linnapea väidetele saan öelda, et võrreldes tema juhtimisajaga oleme me suutnud majandada tunduvalt edukamalt ja linna laenukoormus on vähenenud üle 400 tuhande euro. Ka tänavu maksame me tagasi rohkem kui võtame.

Mure selle pärast, kas jõuame põhikooli renoveerida, on täiesti põhjendamatu. Jõuame selleni 2017. aastal, veel 2016. teeme korda raudteeääre ja Mustvee poolse linnaosa kõnniteed. Ei jää rajamata ka pensionäride päevakeskus. Eesmärgipärase ja pikalt etteplaneeritud tegevusega on võimalik palju ära teha.

Loomulikult arvestame me kõigi tegemiste puhul linnainimeste enamuse ja ka vähemuse arvamusega. Ehk tõesti jäi teavitustöö nõrgaks. Ometi ei anna see põhjust noorpoliitikule tekitada linnas asjatuid sekeldusi ja korjata allkirju Jõgeva linnaehituslike probleemide kohta üle riigi. Jõgeva asju ei pea otsustama Tallinnas või Narvas. Jõgeva inimene oskab ise teha õigeid otsuseid.

Tagasi üles