Päevatoimetaja:
Eili Arula
(+372) 739 0339

Hooletu kütmine võib viia elu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tartu kiirabi koolitusjuht Andras Laugamets näitab rinnale kinnitatavat vingugaasidetektorit, mis on aidanud nii mõnelgi kannatanule appi tõtanud arstil mürgistusest pääseda.
Tartu kiirabi koolitusjuht Andras Laugamets näitab rinnale kinnitatavat vingugaasidetektorit, mis on aidanud nii mõnelgi kannatanule appi tõtanud arstil mürgistusest pääseda. Foto: Kalev Saar

Halba enesetunnet sageli viiruste, haige südame või joodud alkoholikogusega seostavad inimesed ei tule tavaliselt selle pealegi, et on end tegelikult mürgitanud vingugaasiga.

Viis aastat tagasi võttis Tartu kiirabi kasutusele vingugaasidetektorid konkreetsel põhjusel: kaks meedikut said patsienti aidates süsinikmonooksiidi mürgistuse ning vajasid ravi barokambris. Sellest ajast alates annab kaasaskantav andur kiirabitöötajaile aegsasti märku, kui kellegi korterisse või majja sisenemine võib olla eluohtlik.

Diagnoosimine sagenes

Hüppeliselt on sellest ajast kasvanud ka vingugaasimürgistuse diagnoosimine patsientidel. Kui 2009. aastal diagnoosisid kiirabibrigaadid teeninduspiirkonnas 61 süsinikmonooksiidist tingitud mürgistust, siis aastal 2010 oli neid juhtumeid juba 164. Aasta hiljem 175, 2012. aastal 182 ning 2013. aastal 197, näitlikustas Tartu kiirabi koolitusjuht Andras Laugamets.

Pole kahtlustki, et koduste kukkumiste või südamepuudulikkuse tegelik põhjus jäi varem tihti tuvastamata. Laugamets ei välistanud, et mürgistuste arv võib olla tegelikult veelgi suurem, sest kui inimene on leitud surnult, tehakse kohtuarstlik lahang ning selle tulemused enam kiirabisse ei jõua. Siiski on meedikutel tulnud ette mitmeid juhtumeid, kus ruumist on leitud surnud inimene ning samal ajal annab häiret kaasas olev andur.

Nii mõnigi ajab vingumürgistuse segamini alkoholi tarbimise jääknähtude ehk pohmelusega. «Mõtleb, et võtsin küll ju ainult paar õlut, kuid ei saa aru, et äärmiselt kehv enesetunne pole seotud alkoholi, vaid hoopis vinguga,» rääkis Laugamets.

Kui vingugaasi kontsentratsioon muutub ruumis ohtlikult suureks, blokeerib see hemoglobiini, kui inimene sisse hingab, ehk teisisõnu tekib organismis hapnikupuudus, kuna veri kaotab võime transportida hapnikku. Klassikalise vingumürgistuse sümptomina märgitakse, et inimese nahk on kirsipunane. Tegelikult on selliselt väljanägev patsient juba surnud, täpsustas Laugamets ja lisas, et enamasti on mürgistuse saanud inimene hoopis kahvatu.

Süsinikmonooksiidi mürgistused saavad tavapäraseks igal kütteperioodil, eriti pakasega. Neid esineb ka suve lõpus, mil kodudes köetakse rõskuse peletamiseks ahje-pliite. Mürgistuskahtluse korral tuleb ruumid põhjalikult tuulutada. Veel parem, minna õue värske õhu kätte.

Aknad lahti

Tavaliselt satub tuppa vingugaasi, kui püütakse võtta sütelt viimast ja suletakse siiber liiga vara, märkis Lõuna päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Erki Remmelkoor. Samas on tegemist lõhnatu, maitsetu ja nähtamatu gaasiga, mida inimese meeled ei tuvasta.

Tema sõnul tuleb kütmisele pühendada eelkõige rohkem aega. Asjatult kardetakse, et kui ahjusuud liiga kaua lahti hoia, kaob soe korstnasse. Küttekolle salvestab põlemise ajal palju soojust ja see ei tuuldu kividest nii ruttu välja. Ohtu aitab vähendada seegi, kui sulgeda köetud ahjul uks, jättes siibri samal ajal lahti.

Paratamatult satub iga ahjukütmisega ruumi vingugaasi. Kui palju, sõltub juba sellest, kas põlemisel on piisavalt hapnikku ja kas lõõrides leidub pragusid ning kui tihedalt saab lõpuks sulgeda kolde ukse.

Vingugaasist aitab vabaneda tuulutamine. «Avage aknad, laske tuppa õhku,» andis Remmelkoor selge soovituse. Akende paotamisest võib kasu tõusta ka juba kütmise ajal. Hästi tihendatud akendega majja tekib kütmise ajal vaakum ning ahjutäis puid põleb umbes 400 kraadiga. Kui aga hapnikku on piisavalt, kerkib põlemistemperatuur 600 kraadini, mis annab kokkuvõttes sooja palju rohkem.

Remmelkoore sõnul tuleb vinguohu peale tõsiselt mõelda kindlasti ka siis, kui vannitoas on gaasiga köetav veesoojendi või kui maja ja garaaž on ehitatud kokku. Neilgi puhkudel ei saa tuvastada, kui palju vingugaasi majja imbub.

Päästjad soovitavad lisaks lakke paigaldatavatele suitsuanduritele kasutada elu- ja magamistoas kindlasti ka vinguandureid. Need tuleks jätta hingamiskõrgusele ehk panna riiulile või seinale.

-------------------------

Vingugaasimürgistuse sümptomid

  • Peavalu
  • Iiveldus, oksendamine
  • Õhupuudus
  • Valu rinnus
  • Süda rütmist väljas
  • Kõhuvalu, loidus, jõuetus
  • Ei ole sõnastatavaid kaebusi, lihtsalt halb olla või nõrkus.

Allikas: Tartu kiirabi

Tagasi üles