Jaanus Mutli: kultuuripealinn on osa tervest Eestist

Jaanus Mutli. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Euroopa kultuuripealinna aasta alguseni on jäänud veidi alla nelja kuu, kuid töö programmi ja kogu aasta õnnestumise nimel on käinud mitu aastat ning selles on osalenud sajad inimesed, kokku on kogutud tuhandete inimeste ideed.

Need ideed on vormunud kultuuripealinna programmiks, mis on avalikkusele kättesaadav olnud juba Tallinna päevast, 15. maist alates. Neil, kes jätkuvalt väidavad, et ei tea suurt midagi – kui üldse – kultuuripealinna sündmustest, tasub lugeda ajalehti, avada Tallinn 2011 veebikülg või heita pilk Tallinn 2011 kultuurikalendrile, mis täieneb iga päevaga.

Kes aga paberilt sõrmega järge tahab pidada, nende jaoks ilmub oktoobris kultuuripealinna programmi täistrükis. Juba lähiajal, 10. septembril, avame aga Tallinna südames Rotermanni kvartalis kultuuripealinna infokeskuse – just nii nagu see kõikides teisteski kultuuripealinnades kombeks.

Pole kahtlustki, et järgmisel aastal ilmavalgust nägeva 251 projekti seast leiab igaüks oma. Ei leia vaid see, kes kultuuripealinnast ja -sündmustest ei huvitu. Arvestades kultuuriprogrammi koostamises osalejaid, kaasatundjaid ja korraldajaid, võib julgelt väita, et vähe on neid, keda järgmine aasta ei puuduta. Näiteks laste ja noorte laulupidudel on Tallinna lauluväljak alati rahvast täis olnud – pole kahtlustki, et samuti on ka järjekordsel laulupeol 1.–3. juulini 2011.

Laupäeval, 4. septembril jõuab kultuuripealinna programmi tutvustav linnade tuur Tartusse. Eesti suuruselt teine linn Tartu kandideeris kultuuripealinna tiitlile koos Tallinnaga. See on linn, kus keeb kultuurielu, linn, mis on Eesti laulupidude häll, ülikoolilinn jpm – Tartu kasuks rääkivatest argumentidest juba puudu ei tule.

Oleme algusest peale rõhutanud, et Eestile nii oluline sündmus ei saa jääda vaid pealinnakeskseks. Seepärast jõuab kultuuripealinn oma tuuril peale Tartu veel Haapsallu, Pärnusse, Valgasse, Narva, Jõhvi, Paidesse ja Rakverre. 

Kultuuripealinna programmi arvustajad on leidnud, et selles on palju vanu olijaid ja vähe uusi tulijaid. Kas tõesti peaks hästi sisse töötanud ja publikumenu nautivate Simpel Sessioni, Birgitta festivali, PÖFFi , noorte laulu- ja tantsupeo asemele sõna otseses mõttes leiutama uued sündmused?

Kultuuripealinna meeskond on valinud teise tee: tõstnud kilbile selle, mis meil juba on väärtuslikku ja mille poolest oleme tuntud Eestist kaugemalgi, ning püüdnud leida nende kõrvale omapäraseid ideid ja neid ellu viia.

Üks näiteid on paari aasta jooksul Eestis ja võõrsil end juba edukalt tõestanud Tallinn Music Week, millesarnast ilma kultuuripealinna toetuseta poleks. Sel suvel alustas pealinnas Katusekino, milleta ei oskaks pealinna kultuurisuvesid enam ettegi kujutada.

SEB Tallinna sügisjooks kasvab kultuuripealinna sihtasutuse toel juba nädala pärast Tallinna maratoniks, olles üle väga pikkade aastate Eesti ainus täispikk, 42 kilomeetrit mööda mereäärt kulgev maratonidistants.

Uusi algatusi tuleb veel ja veel. Näiteks helilooja Erkki-Sven Tüür kirjutab Tallinna kultuuripealinnaks saamise puhuks uue teose kammerkoorile ja kammerorkestrile, selle esiettekanne Daniel Reussi dirigeerimisel jõuab 10. märtsil 2011 Eesti Rahvusringhäälingu raadioprogrammi «Muusikalinn Tallinn» kaudu üle terve Euroopa.

Või 20.–28. augustini 2011 toimuv 1000 kilomeetri teatetants – Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi korraldatav üritus saab alguse Tallinnas Raekoja platsil ning läbi tantsitakse kõik Eesti maakonnad.

Need on vaid paar näidet programmist, tõsi, vastandlikud – üks, kus saab nautida maailmatasemel kontserti, ja teine, millest saab iga tantsuhuviline osa võtta. Ent selles peitubki kultuuriprogrammi põhiidee: näidata väljapoole meie kultuurielu värvikirevat palet ning pakkuda siinmail elavatele inimestele osasaamisrõõmu.

Euroopa kultuuripealinnast ei kujune eliidiprojekt, vaid ühist ideed kandev mitmekesiste sündmuste sari, kuhu on oodatud igaüks.
Kultuur kutsub!