Tartu vallas Kobratu külas kolis liivakarjäär kiviviske kaugusele mitmest koduhoovist, tekitades külaelanikes teravaid erimeelsusi: mõni vannub tulist kurja, teist aga jätavad liivas müttavad masinad ükskõikseks.
Kobratu liivakarjäär keerutab erimeelsusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«No ütle, kus on inimestel mõistus, kui terve küla pea peale pööratakse ja siia pommiauk tehakse,» põrutas aastakümneid Kobratu külas elanud pensionär Arvo Sokk. «Ainult üks mürin, kolin ja tolm. Täielik jama!» kurjustas ta.
Teise külaelaniku, pensionär Elmar Tariku mure on praktilist laadi: «Minu suurim hirm on, et kaevud jäävad tühjaks, kui nad seal nii sügavalt kaevama hakkavad.»
Murelik Tarik koostas ka kaebekirja ja hakkas karjääri vastu allkirju koguma, kuid jättis asja katki, kuna karjääri omanikul OÜ Virksetil on kaevamiseks kõik vajalikud load olemas.
«Kurb on ikkagi,» lisas mees.
Uue karjääri lähedal suvekodu omav Ilmar Tõnno aga võtab asja rahulikult. «Mis seal ikka, kuskilt on kaevandada ka vaja ja pole siin mingit tolmu praegu, sest vall on ees ju,» rehmas ta põllutööst mullase käega liivahunniku poole, mis augustis tema majast üle tee kerkis.
Kobratus ehitusliiva kaevandamist alustanud firma Virkset juht Margus Nelk ütles, et kuuleb elanike murest esimest korda.
«Ma ei saa probleemist aru. See on kooskõlastatud objekt ja kõik load on välja antud,» rääkis ta.
Ka inimlikust küljest ei tasu Nelgi kinnitusel külaelanikel ülearu muretseda. «Me ei kaevanda nii sügavalt, et see hakkaks kaevuvee taset mõjutama. Samuti pole masinad veneaegsed, et nad tohutult müra teevad,» kinnitas ta.
Nelgi sõnul jääb liivakarjäär Kobratusse aastateks, kuid aasta ringi ei kaevandata. «Kaevame ainult vastavalt vajadusele,» lubas ta.