/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)
/nginx/o/2010/09/02/426202t1he1f9.jpg)
Esmaspäeval avatakse kliinikumis päevakirurgia keskus, kuhu on koondatud kõik päevakirurgilised operatsioonid ning kus patsient saab lõikuseaega oodata mitte palatis, vaid avaras pehme mööbliga kööktoas.
Päevakirurgia kolis kokku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ka pärast operatsiooni, kui patsient on ärkamisruumis narkoosist toibunud, võib ta talle sobiva aja möödumisel minna uuesti puhketuppa, kus saab lõunat süüa, ajalehti lugeda ja telerit vaadata. Ning koduses keskkonnas oodata, kuni ta dokumendid vormistatakse ja lähedased talle järele tulevad. Ta ei pea kogu oma päeva veetma palatis voodis lamades.
Eestis seni ainus
Nii ärkamisruumis kui puhketoas on õed ja hooldustöötajad, kes patsiente jälgivad ja neid vajadusel juhendavad.
Tartu Ülikooli Kliinikumi operatsiooniteenistuse direktor Toomas Ellervee ütles, et niisugust operatsioonijärgset toibumist nimetatakse mitmeastmeliseks taastumiseks, mis Läänes on väga levinud, kuid mida Eestis veel kuskil mujal kui Tartu Ülikooli Kliinikumis sisse seatud ei ole.
«Meiegi tegime päevakirurgilisi operatsioone seni Maarjamõisa mitmes hoones, nii Puusepa 1a majas, traumapunktis kui ka onkokirurgias,» selgitas Ellervee.
«Nüüd koondame kõik ühtsesse keskusesse, mis asub Puusepa 8 peasissekäigu lähedal, fuajeest paremal pool asuva registratuuri kõrval, kas esimesel või teisel korrusel, sõltuvalt sellest, kas operatsioon tuleb narkoosiga või ilma.»
Ellervee on veendunud uue süsteemi tõhususes.
Ükskõik millise eriala päevakirurgia ülesleidmiseks ei ole patsiendil enam vaja mööda koridore pikka maad maha kõndida. Kõik närvi-, kirurgia-, trauma-, ortopeedia- ja hemato-onkoloogiakliinikute päevakirurgiaoperatsioonid tehakse ühes kohas.
Ruumid on remonditud ja nägusad.
Muutus on ka suhtumises patsienti ja temaga ümberkäimisse. Algselt ootas päevakirurgia patsient oma aega voodis ning pärast lõikust taastus samuti voodis.
«See tähendas, et voodeid pidi olema sama palju kui lõikusigi,» selgitas Ellervee. «Seepärast saime ühes opitoas päeva jooksul teha narkoosiga lõikusi neli-viis. Nüüd aga saame neid teha seitse-kaheksa. See tähendab, et meil õnnestub näiteks kuue voodi ja kahe operatsioonitoaga kokku aidata kuni 16 patsienti.»
Alates esmaspäevast
6. septembrist tuleb niisiis päevakirurgiasse saadetud patsiendil siseneda ülikooli kliinikumi peamaja uksest, võtta registratuuri kõrvalt automaadist päevakirurgia järjekorranumber.
Registratuurist juhatatakse patsient kohe paarikümne sammu kaugusel olevasse päevakirurgia osakonda ehk C-korpusesse, kus on eraldi riidehoid, ülevaatustuba, isiklike asjade jaoks lukuga kapid ja kõik muu, millest juba juttu oli.