Jõgeva linnavolinik: teeme hoopis raamatukogu korda

Mihkel Kübar Foto: Valimised

Jõgeva endine meer ja praegune volikogu opositsioonilise Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esimees Mihkel Kübar on väljendanud sarnaselt paljude linnakodanikega oma vastuseisu linnavõimu plaanile ehitada Suure, Piiri ja Puiestee tänava ristumiskoht ümber ringristmikuks ning võtta selleks laenu. Oma arvamusloos kirjeldab ta, millised investeeringud on linnas tema arvates pakilisemad.

Jõgeva linna 2015. aasta eelarve põhjustab veel kuu pärast vastuvõtmist tuliseid arutelusid ning tekitab inimestes vastakaid tundeid. Ühelt poolt on ju kena, et linn on leidnud võimaluse tõsta majanduskuludest töötajate töötasusid. Teisalt ei saa nõustuda laenuvõtmisega, mille eesmärk on ehitada Jõgeva linna ringristmik.

Veelgi pentsikumaks muudab loo see, et eelarve projekti avalikustamisel unustas linnavalitsus sõnagagi laenu mainida. Volikogu liikmed ja fraktsioonid said kaasa rääkida kõigest 640 euro suuruses investeeringus, mille põhjal oli võimatu teha eelarvesse ühtegi arvestatavat ettepanekut.

Eelarve vastuvõtmise ajaks, mil nii linnakodanikel kui ka volinikel polnud enam võimalust parandusettepanekuid teha, oli investeeringute osa kasvanud ühtäkki pea 638 000 euroni. Seejuures kavatsetakse võtta 335 000 eurot laenu. Kuna volikogu ei saanud omi ettepanekuid antud summa kasutamiseks teha, panen mõned mõtted järgnevalt siia kirja.

Mis on tegelikud probleemid?

Teid on vaja renoveerida, küll aga ei tundu see konkreetne renoveerimisplaan praegu majanduslikult just mitte kõige otstarbekam investeering. Tänapäevase valitsemiskultuuri oluline osa on väärtuspõhine planeerimine, selgete murekohtade kaardistamine ning vastavalt sellele tegutsemine, otsides maksumaksja jaoks soodsamaid ja parimaid lahendusi. Ringtee ehitamine seda viimast ei näita.

Minu hinnangul oleme oma taristuga maha jäänud mitmes pakilisemas kohas kui teed. Meil puudub nüüdisaegne keskkond raamatukogule, noortekeskus vajab kasvamiseks ja sisuliseks tegevuseks uuenenud keskkonda, eakad ootavad pikkisilmi eakate päevakeskuse laadset kooskäimise kohta ning paljuräägitud põhikooli hoone ei ole valmis.

IRLil oli eelmistel valimistel nende probleemide lahendamisel selge nägemus. See oli uue komplekshoone ehitamine olemasoleva raamatukogu alale, kus leiaksid oma koha nii raamatukogu, eakad, noored ning täikasvanute keskkooli õppurid.

Põhikooli renoveerimisel ma praegu pikemalt ei peatu. Hetkel tundub, et minnes edasi põhikooli renoveerimise plaaniga ning abilinnapea unistusega uuest moodsast spordihoonest, ei jätku lähiajal vahendeid teiste vajalike hoonete ehitamiseks. Elanikkonna kahanemine seab tulevikus küsimärgi alla ka linna võimekuse ise uusi hooneid ülal pidada. Seetõttu tuleb vaadata võimalikke alternatiive ja rahalisi võimalusi.

Sellesama 335 000 euro valguses oleks hoopis jätkusuutlikum rajada linna midagi sellist, mis lahendab probleeme ka tegelikult. Kahjuks ei leidnud sügisel koalitsioonipoliitikute toetust minu ettepanek algatada linnaruumi arengukava, mis arvestaks juba olemasoleva taristuga ja leiaks uued lahendused, et majad ei jääks tühjaks ning inimestele pakutaks parimat võimalikku avalikku teenust.

Lihtsad lahendused

Tegelikult on lahendus lihtsam kui meile esmapilgul tundub. Kesklinnas asub hoone aadressiga Aia 2, mis kuulub Riigi Kinnisvara ASile (RKAS).

Hetkel on see koduks mitmetele riigiasutustele ja eraettevõtjatele. Ametlike andmete kohaselt on maja pinnast kasutatud aga vähem kui pool. Hoone suletud netopind on ligi 1700 ruutmeetrit, millest välja on üüritud 700 ruutmeetrit.

Põhikooli planeerimisel on räägitud võimalikust raamatukogust suurusjärgus 450–600 ruutmeetrit. Teatava ümberehitusega on kindlasti võimalik Aia 2 hoone teha praegusest avaramaks. Kõik oleneb soovist ja planeerimisest. Lisaks raamatukogule võiks selles hoones leida ruumid ka eakad ja noored. Selle plaani juures on mitu väga positiivset tahku.

RKASiga on võimalik läbi rääkida, millise osa investeeringust võtab kanda linn ja millise RKAS. See tähendab, et hea tahtmise korral ei ole vaja linnal võtta laenu, vaid leppida riigiettevõttega kokku rendisumma näiteks 50 aasta peale.

Rendimudelit kasutavad nüüdisajal pea kõik ministeeriumid ning riik liigub üha rohkem selle poole, et asutuste endi asemel tegeleks taristu arendamise ja hooldamisega RKAS.

Rendimudel tähendab seda, et linn ei pea planeerima ja enda õlule võtma lisataristu ehitamist ja hooldamist, vaid tellib teenust. Olen alati öelnud, et omavalitsus on üks halvemaid kinnisvara omanikke, sest selle haldamiseks ei jätku pädevust ega ka vahendeid pädevuse tõstmiseks.

Linnavalitsus, kellel on praegu ministeeriumiga pooleli põhikooli renoveerimise arutelu, et leida raha võimaliku raamatukogu juurdeehituse jaoks, saaks keskenduda ainult põhikooli hoone renoveerimisele, mis on ka ministeeriumi soov. On teada, et ministeerium toetaks rahaliselt ainult raamatukogu lasteosakonna rajamist, mitte aga raamatukogu terviku ehitamist.

Kui võtta aluseks linnavalitsuse arvutused põhikooli renoveerimise kohta, kus ehitusmaksumuseks hinnatakse praegu 600 eurot ruutmeeter, siis saab näiteks 300 000 euro eest renoveerida kuni 500 ruutmeetrit. Minu poolt välja pakutud sammuga lahendaksime korraga ära mitu muret. Ringtee võime ehitada siis, kui kõik muu vajalik linnas on valmis ning tee ehitamiseks ei ole vaja eraldi laenu võtta.

335 000 euro eest saab teha teisigi häid asju. Näiteks rajada täismõõtmetes jalgpalli kunstmuruväljaku, uuendada vähemalt osaliselt linna tänavavalgustuse energiasäästlikuma lahendusega, remontida ära spordihoone Virtus katuse, korrastada erinevaid parke (nt. kultuurimaja ümbrus vastavalt projektile), ehitada välja muusikakooli katusekorruse õppetöö tarbeks, ehitada ümber kultuurikeskuse lava, teha vähemalt osaliselt korda Toominga tänava, rajada loomekeskuse jmt.

Koalitsioonilepe on küll kena dokument, kuid minu hinnangul nõuab praegune aeg kordades loovamat lähenemist rahakasutamisele, kui seda on ühe väikese teejupi kordategemine. Isegi mõne peamagistraali - Puiestee, Aia, Kesk või Suure tänava - osaline renoveerimine ning kaasajastamine tundub parem plaan kui ringtee ehitamine.

Pealegi on Reformierakond vist unustanud, et linnal on olemas nende enda initsiatiivil aastaid tagasi vastu võetud teehoolduskava, milles ei mainita sõnagagi ringristmikku. Enne kui laenu võetakse, sooviks volikogus arutada läbi uue kava, kui see on praeguse koalitsiooni soov.

Julget ja loovat mõtlemist nii linnajuhtidele kui kolleegidele volikogus.