/nginx/o/2014/01/28/2780924t1hd5f5.jpg)
Tartu ringkonnakohus peaks lähiajal otsustama, kas politsei ja prokuratuur käitusid õigesti, kui lõpetasid kuriteotunnuste puudumise tõttu kriminaalasja, milles avaldaja viitas väidetavalt suurt varalist kahju toonud tehingule Tartu Tarbijate Kooperatiivile (TTK) kuulunud hinnalise kinnistuga Tartus Riia tänava alguses.
Lõuna prefektuur käivitas kriminaaluurimise 2013. aastal, kui TTK lihtliikmed nägid kuritegelikku käitumist TTK juhtkonna otsuses tõsta TTK omandis olev Riia 2 kinnistu oma tütarettevõtte TTK Investeeringud bilanssi. Raha liikumist tehinguga ei kaasnenud, lihtsalt TTK osalus TTK Investeeringutes suurenes 98,5 protsendini, ülejäänud 1,5 protsenti kuulub aga SEN Kinnisvarale.
Samas selgus peagi, et kui TTK juhatuse liikmed olid tehingu ajal Tarmo Punger, Madis Suistet, Kaire Krevaldit ja Enn Pokki ning nõukogu liikmeid Aavo Möldrit, Albert Saunaneni, Tõnu Sooaru ja Väino Kulli, siis Punger, Suiste, Sooaru, Pokk, Saunanen, Krevald ja Mölder kuulusid toona ka SEN Kinnisvara juhtide ning omanike ringi. Ühtlasi oli SEN Kinnisvaral ettevõttes oluline roll, sest vaatamata väikesele, vaid 1,5-protsendilisele osalusele oli neil oluliste otsuste vetostamise õigus.
TTK lihtliige Eiko Keeman leidis, et TTK juhid olid üliväärtusliku kinnisvara liigutanud läbi vetoõiguse enda firma kontrolli alla ning tekitasid sellega TTK enam kui 40 000 liikmele kahju. «SEN Kinnisvara vetoõigus annab neile suured õigused, muuhulgas teenida potentsiaalselt suurt tulu,» rääkis Keeman BNSile, lisades, et praeguseks on SEN Kinnisvara omanikud vahetunud ühe advokaadibürooga.
Keemani suureks meelehärmiks leidis aga Lõuna prefektuur mullu sügisel, et TTK kaasuses puudub kuriteo koosseis ja kriminaalmenetlus tuleb lõpetada. Samaaegselt hakkas liikuma kuuldus, et kriminaalasja uurinud Lõuna prefektuuri vanemuurija oli ka ise TTK liige ja uurimise ajal väidetavalt suhtles TTK juhtkonda esindava Varuli advokaadibüroo advokaatidega, mis tekitab kahtlusi tema sõltumatuses. «Ka mina olen seda kuulnud, kuid 100 protsenti kinnitada ei saa, kuna mul pole seni olnud võimalik saada juurdepääsu TTK liikmete nimekirjale. Taotlen seda kohtus,» rääkis Keeman.
Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Kristina Kostina sõnul käivitas politsei kriminaalmenetluse usalduse kuritarvitamise paragrahvi järgi, lisaks kontrollis, kas kellegi tegevuses esineb äritegevuses valeandmete esitamise kahtlus. «Kohtueelses menetluses kogutud tõenditest selgus, et mõne TTK juhtorgani liikme huvid võisid olla vastuolus TTK huvidega. Samas näeb karistusseadustik kriminaalvastutuse ette ainult juhul, kui seadusest või tehingust tuleneva teise isiku vara käsutamise või teisele isikule kohustuse võtmise õiguse ebaseadusliku ärakasutamise või teise isiku varaliste huvide järgimise kohustuse rikkumisega tekitatakse suur varaline kahju,» selgitas Kostina BNSile.
Väidetavalt on TTK liikmed esitanud kohtueelses menetluses uurijale finantsekspert Urmas Võimre analüüsi, mis kinnitas, et TTK juhtkond siiski tekitas kahju. Analüüsi läbiviimist kinnitas BNSile ka Võimre ise, kuid selle sisu täpsemalt kommenteerida ei soovinud.
Võimre analüüs süüasja menetleja otsust kriminaalasi lõpetada siiski ei mõjutanud, samuti avaldajate väited, et juhtunu näol võis tegu olla ka omastamisega.
Kostina sõnul nähtus kohtueelses menetluses kogutud tõenditest, et uuritud tehingutega kahju ei tekitatud. «See tähendab, et puudub kuriteo koosseis ning sel põhjusel lõpetas politsei prokuratuuri loal mullu 29. oktoobril kriminaalmenetluse,» rääkis Kostina.
Lisaks eelnevale koguti Kostina sõnul kohtueelse uurimisega tõendeid selle kohta, kas TTK 2011. aasta majandusaasta aruandes on esitatud valeandmeid, ning politsei tuvastas, et valeandmeid esitatud ei ole. Ka selles osas lõpetas politsei prokuratuuri loal kriminaalmenetluse. Väidetavalt jõudis ka Võimre analüüs just vastupidisele järeldusele.
Lõuna prefektuuri pressiesindaja Kerly Peitel sõnul ei nõustu prefektuur väidetega uurija erapooletusest. «TTK liige oli ta seetõttu, et oli omandanud Säästukaardi nagu kümned tuhanded teised tarbijad. Varuli bürooga suhtles aga uurija kohtueelse menetluse ajal täpselt samamoodi, nagu teiste menetluspooltega,» selgitas Peitel BNSile.
Keeman esitas kriminaalasja lõpetamist käsitleva Lõuna ringkonnaprokuratuuri määruse peale kaebuse riigiprokuratuurile, kuid ei saanud ka sealt soovitud lahendit.
Riigiprokuratuuri pressiesindaja Carol Merzini sõnul asus riigiprokuratuur mullu 28. novembril seisukohale, et kaebus kriminaalmenetluse lõpetamise vaidlustamises ei kuulu sisulisele lahendamisele ja tuleb jätta läbi vaatamata, kuna selle on esitanud edasikaebeks mitteõigustatud isik ning kaebuse menetlemiseks puuduvad seaduslikud eeldused. «Ühtlasi selgitati kaebajale tema edasisi õigusi kohtu poole pöördumiseks,» lisas Merzin BNSile.
Ta lisas, et riigiprokuratuur kontrollib iga kaebuse puhul järelevalvekorras ka kriminaalmenetluse lõpetamise seaduslikkust ja käsitletavas kriminaalasjas menetlejate minetusi ei tuvastatud.
Keemani väitel on prokuratuuri selgitus kummaline, sest kui ühistu liikmel pole kaebeõigust, siis saab TTK vastase võimaliku kuriteoga seotud kaebusi esitada üksnes TTK juhatus, kelle enese tegevus antud juhul ongi kahtluse all.
Keeman esitaski riigiprokuratuuri määruse peale Tartu ringkonnakohtusse määruskaebuse. «Asi on kirjalikus menetluses ja peagi peaks tulema otsus,» rääkis Keeman BNSile.
TTK juhtkonna sõnul pole süüdistustel mingi alust ja nii on leidnud ka politsei ning prokuratuur. «TTK majandustegevus on läbipaistev ja pidevalt audiitorite poolt kontrollitud,» kinnitas TTK juhtkond BNSile.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)