Maarja kalmistu andis välja üle saja luustiku

Ülikooli vana keemiahoone vundamendi ääres puhastavad kunagi Maarja kalmistule maetute luustikke välja Mari-Liis Neubauer (vasakul) ja Evelyn Fridolin. Foto: Andres Ehrenpreis

Eile lõunaks olid arheoloogid ülikooli vana keemiahoone kõrvalt kunagiselt Maarja kalmistult leidnud üle saja keskaegse või Rootsi ajast pärit luustiku, mille uurimine tõotab teavet ammuste tartlaste tervise kohta.

Luustikele oli lõunaks antud juba 105. number ning järgmised olid ootamas. Arheoloog Martin Malve selgitas, et loetakse nii terveid luustikke kui neid, mil näiteks üksnes jalg alles. Ülematmisi on palju.

Rootsi-aegsetel matustel on panustena kaasas olnud sõrmuseid, ühel ka õmblusnõel. Sügavamalt leitavatel keskaegsetel matustel on rikkalikumalt panuseid – on laiad käevõrud nii täiskasvanutel kui lastel, on kollaseid ja valgeid helmeid, on kaurikarpidest keesid.

Rohkem on välja puhastatud Rootsi aja matuseid, sest sügavamal olevaid keskaja matuseid jääb torutöödel vähem ette.

Igas vanuses lahkunuid

Praeguseks saab Malve sõnul teha üldistuse, et pigem on tegu rahuaja surnutega. Maetud on vastsündinutest päris vanadeni välja. Vaid ühel koljul on löögijäljed, aga pole võimalust teada saada, kas need põhjustas kõrtsikaklus, mõni muu võitlus või trauma.

Malve rääkis, et antropoloogina on tema huviala haigused ning haiguste kohta on nendelt luustikelt võimalik tänapäeva meetoditega välja lugeda väga palju teavet.

Näiteks on leitud üks süfiliitik, on tuvastatud selgroohaigusi, mille põhjuseks võib olla ränk töötamine. On matuseid, kus ema on hauda pandud koos lapsega, ja on matuseid, kus korraga on mulda sängitatud mitu last – mis võib viidata rängale haiguspuhangule. On murdudega luustikke.

Seda teavet, mis elu need inimesed seisuslikult elasid, kaevamistelt suurt ei saa. Igasugused sellekohased väited oleksid Malve sõnul liiga julged. Ta lisas, et tasub meeles pidada, et see oli kesklinna kirik ja kalmistu, aga teisalt, et eliidi privileeg oli saada maetud kirikuhoonetesse.

Leitud luustikud puhastatakse välja, joonistatakse üles, kirjeldatakse, võetakse üles ja talvel jätkub nende detailsem uurimine sisetingimustes.

Muinasaeg tuli vastu

Arheoloog Raido Roog lisas, et vahetult vana keemiahoone seina äärest on leitud ka tüse muinasaegne kultuurikiht 11. sajandist ehk Tartu kirjaliku esmamainimise perioodist, see tõotab põnevid leide.

Uut teadmist on saadud ka Maarja kiriku kohta, mille paljastunud müür on ilmselgelt ehitatud keskaegsete matuste peale uusajal. Roog tõdes, et Maarja kiriku ehitusloo ja väljanägemise kohta on materjale teada üsna kasinalt.

Kaevamised lähevad edasi Toome nõlva suunas.