/nginx/o/2015/01/29/3717301t1h56c8.jpg)
Notarite koja kinnitusel pöördusid Tartumaa inimesed 2014. aastal kinnisvaraga seotud tehingute tõttu notari poole 9271 korral. Tehingute arv kasvas aastaga ligikaudu kuus protsenti.
Kinnisvaratehingute arv mullu Tartumaal kasvas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartus tegutseb praegu 11 notarit. Kõigist notaritoimingutest maakonnas moodustasid kinnisvaratehingud 26 protsenti.
Terves Eestis tehti mullu 64 964 kinnisvaraga seotud tehingut. Enim sõlmiti müügitehinguid, kuid notarid tõendavad ka kinnisvaraga seotud kinkelepinguid, hüpoteegi seadmist ning kasutamisõiguse jagamist.
«Kinnisvaraga seotud tehingute arv on olnud küll mitu aastat järjest taas tõusuteel, kuid võrreldes kinnisvarabuumi ajaga on tehingute arv jätkuvalt ligi kaks korda väiksem,» tõdes notarite koja esimees Tarvo Puri.
Kõige rohkem kinnisvaratehinguid tehti mullu Viljandimaal, kus notaritel oli võrreldes tunamullusega tööd ligikaudu 12 protsenti rohkem. Ligi 11 protsenti suurenes tehingute arv Lääne-Virumaal ja Läänemaal. Saaremaal, Jõgevamaal ja Hiiumaal mullu kinnisvaraga kauplemine aga vähenes.
Puri lisas, et ootuspäraselt tehakse enamik kinnisvaraga seotud tehinguid suurtes linnades. Samas kasvab tehingute arv praegu kõige rohkem hoopis keskmise suurusega linnades nagu Viljandi, Rakvere, Haapsalu, Võru, Valga ja Põlva.
«Statistika on siiski mõnevõrra riukalik ja ei näita alati sajaprotsendilist tõde,» täpsustas Puri. Näiteks võib Järvamaa kinnisvara müüa ka Tartus ja Hiiumaa kinnisvara saab kinkida Tallinnas, tõi ta näite. Niisiis viitab statistika küll piirkondlikule aktiivsusele, kuid objektid ei pruugi asuda samas maakonnas, kus tehing allkirjad saab.