/nginx/o/2015/01/28/3714209t1h7245.jpg)
Tartlane Mari-Liis Viirsalu ostis poolteist aastat tagasi toidukuivati, millega valmistas oma lastele tervislikke puuviljanäkse: segas kannmikseris puuviljad, kuivatas segu masinas ja keeras torusse. Oma perele tehtud näksid said aga sõprade-tuttavate seas nii suure poolehoiu osaliseks, et praeguseks on koos kahe sõbrannaga loodud ettevõte.
OÜ Naat ja Naeris ühendab Margaret Neithali, Liisa Kaasikut ja Mari-Liis Viirsalu. «Käisin kunagi laagrites taimetoitu valmistamas, mis hakkas mulle väga meeldima. Mari-Liis katsetas samal ajal oma toidukuivatit ja nii panimegi oma ideed kokku,» rääkis Neithal ettevõtte sünnilugu.
Kuna Viirsalu sõnul on neil sõpruskonnas päris palju samas vanuses lapsi, võttis ta sageli kellelegi külla minnes toornäkse kaasa. Tema sõnul osutusid need lastele väga ahvatlevaks. Samuti olid vaimustuses vanemad, et lastele meeldib toit, mis on nii tervislik.
Eelmisel aasta Tartu hansalaadal pandigi end esimest korda käsitöönäksidega proovile, et näha, kas keegi peale sõprade ja tuttavate ka huvi tunneb. Huvi oli üllatuslikult suur: laadal müüdi ligi viis kilo maasikanäkse.
Kuus toodet
Kuigi ettevõte loodi alles mullu oktoobris, olid naised juba varem sõlminud kokkuleppeid kohtadega, kus võiks tooteid müüa. Samuti tegelenud tootearendusega ning uurinud turgu.
Tooted ise valmivad aga Viirsalu koduköögis Tähtveres. «Kuna nõudlus on praegu suurem kui pakkumine, siis me peame mõtlema sellele, et lähiajal koduköögist välja kolida,» ütles Viirsalu.
Näkse küpsetatakse 8–20 tundi kuni 46 kraadi juures. Sellisel temperatuuril säilivad toidus kõik ensüümid ja vitamiinid ning ainult vesi aurustub välja. Tootjad on ka seda meelt, et kasutada võimalikult naturaalset magusainet. Näiteks suhkrule eelistatakse mett.
Praegu on müügil kuus erinevat toodet, kuid iga päev mõeldakse selle peale, mida uut ja huvitavat järgmiseks katsetada.
«Kui mul parasjagu toidukuivatis tellimusi pole, siis keeran midagi põnevat kokku. Nädala alguses valmistasin näiteks mustade sõstarde ja kookospiimaga näkse,» ütles Viirsalu. Ta lisas, et müügi korral peab aga arvestama sellega, millist toorainet on neil nii suures koguses, et seda saaks ka klientidele pakkuda.
«Ma usun, et me oleme praegu oma avastustega nii alguses, et see, kuhu me välja jõuame, pole teada, sest tegelikult saab nii palju põnevaid aineid kombineerida,» rääkis Liisa Kaasik. Ta lisas, et tootearenduses peab olema aga hästi kindel ja veendunud, et toodet suudetakse müüa, sest sellega kaasnevad ka suured kulutused pakendile.
Naadid ja nõgesed
Toornäkside valmistajad usuvad, et konkurentidest eristab neid väetoit. Näksidele lisatakse näiteks kuusevõrseid, pihlakaid, melissi, nõgest, naati ja ka karulauku.
Kui muu tooraine saadakse peamiselt Lõuna-Eesti taludest, siis maitsetaimed korjatakse kõik ise ning värskuse ja naturaalse maitse säilitamiseks need sügavkülmutatakse.
«Paljud võibolla arvavad, et umbrohi on vastik, kuid me tahame just tõestada vastupidist, et see võib olla väga mõnus ja nauditav, kui teiste maitsetega oskuslikult kombineerida,» lausus Neithal.
Ökokohvik
Oma ettevõtte nime valikut põhjendavad naised sellega, et naat on tohutu elujõuga taim: selle võib küll maa seest välja tirida, kuid kuna tal on juured nii sügaval, hakkab ta jälle kasvama.
Elujõudu soovivad kolm sõbrannat näha ka oma ettevõtmises. Kuna viimase kahe kuuga on müüdud ligi tuhat pakki toornäkse ning sihtrühm on lai, näevad nad, et nende ettevõtmisel on suur potentsiaal. Toornäkside tootmise kõrval on neil ka ökokohviku rajamise unistus, mis võiks täituda lähima kolme kuni viie aasta jooksul.
Toornäksid
/nginx/o/2014/05/05/3006028t1h3e36.jpg)