Kohus nuhtles jultunud röövleid

Tartu kohtumaja. Foto: Margus Ansu

Täna saatis Tartu maakohus aastateks vangi kolm meest, kes röövisid mullu aprillikuus kaitsetult eakalt naiselt televiisori ning toidukraami. Meeste jultumust näitab seegi, et kaks neist ei püüdnud end pärast kuritegu varjata, vaid politsei leidis nad noos kaasas Räni tänaval suitsu tegemas.

Teate võimalikust kuriteost edastas politseile sama tänava elanik, kes märkas kahtlast liikumist. Asjaolu, et ühel kahtlusalusel oli käes televiisor, tekitas politseinikes põhjendatud küsimusi. Meeste kontrollimisel ilmnes, et varguste eest on nad varem korduvalt kohtukulli küüsi sattunud. Nii pandi neil pikema jututa käed raudu ning viidi arestimajja. Kolmas kurikael oli jõudnud lahkuda. Tema jälile jõudsid korrakaitsjad paar päeva hiljem.

Oma ohvri valisid korduvalt kriminaalkorras karistatud mehed varem välja. Nad tegid kindlaks, et vanem naine elab üksi. Mullu 25. aprilli päeval, kui naine töötas aias, hiilisid mehed tema majja ja püüdsid ära viia tütre jõuludeks kingitud televiisorit. Naaber sattus neile aga peale ning mehed põgenesid.

Järgmise päeva hilisõhtul tulid mehed aga tagasi. Ööl vastu 26. aprilli, pool tundi pärast südaööd lõhkusid nad maja tagaukse haagi ning tungisid tuppa. Kiiresti haaras üks meestest harjavarre ning surus selle 1933. aastal sündinud naise kõrile. Mehed ähvardasid naise ära tappa ning nõudsid raha.

Et aga naine oli röövimise ohvriks langenud ka kunagi varem, ei hoidnud ta raha mitte kodus, vaid pangas. Kuna mehed raha ei saanud, võtsid nad kaasa Finluxi televiisori, neli vana televiisoripulti ning Nokia mobiiltelefoni. Külmkapist võtsid nad ka vorsti, juustu ja puuviljugi.

Täna saabusid mehed kohtusaali naerulsui ja omavahel lobisedes, lootes pärast pikki eeluurimisvanglas veedetud kuid ilmselt kohe vabadusse pääseda. Kuuldes, et kohtul pole plaaniski neid nii pea tänavale lasta, väljendus nende näos siiras pettumus.

Indrek Kivi tunnistas kohus süüdi röövimises ja mõistis talle kuue aasta pikkuse vangistuse. Et varasemate kuritegude eest oli tal jäänud kanda tingimisi vabadusekaotus, liideti needki kaks aastat tema karistusele ning nüüd peab ta trellide taha jääma kaheksaks aastaks.

Andres Liivak tunnistati süüdi röövimises ja talle mõisteti nelja-aastane vangistus, mille hulka arvatakse eelvangistuses viibitud 6 kuud ja 18 päeva. Liivaku karistusele liideti talle varasema kohtuotsusega mõistetud vangistus ning arvati maha tolle eest juba ära kantud karistus. Ärakandmisele jääb Liivakul kokku 3 aastat, 2 kuud ja 27 päeva vangistust, mille kandmise algust loetakse tänasest, kohtuotsuse kuulutamisest.

Kajar Puhm tunnistati süüdi röövimises ja avaliku korra raskes rikkumises ning talle mõisteti 4 aasta ja 3 kuu pikkune vangistus, millest eelvangistuses on ta juba ära kandnud 6 kuud ja 17 päeva. Puhmi karistusele liideti talle varasema kohtuotsusega mõistetud vangistus ning arvati maha tolle eest juba ära kantud karistus. Ärakandmisele jääb Puhmil kokku 3 aastat, 5 kuud ja 28 päeva vangistust, mille kandmise algust arvestatakse tänasest, kohtuotsuse kuulutamisest.

Menetluskulude katteks peab Kivi tasuma 3399 eurot, Liivak 1664 eurot ja Puhm 1748 eurot.

Kõike rangemalt karistada saanud Indrek Kivi kuulas kohtuotsust vaikides, kuid ärritus siis silmanähtavalt. Laskmata kohtunikul Heli Sillaotsal otsust lõpuni lugeda, hakkas ta valjuhäälselt süüdistama oma kaaslasi valeütluste andmises.

Kriminaalmenetlust juhtinud riiklik süüdistaja Toomas Liiva selgitas hiljem, et Kivi oli kolmikust ainus, kes tehtut lõpuni eitas. Liivak ja Puhm tunnistasid aga kõik üles ning rääkisid ka Kivi sisse. Süüteo avastamisele kaasa aitamise eest otsustas kohus neid karistada leebemalt.

Prokurör väljendas kohtuotsuse suhtes rahulolu: «Prokurörina on minul hea meel rõhutada, et Tartu maakohus, langetades kolme kohtualuse suhtes süüdimõistva otsuse, oli prokuratuuriga ühel meelel ka selles, et kurjategijad, kes ei pidanud paljuks minna röövima üksikult elavat vanemat naisterahvast, said karmid vabaduskaotuslikud karistused.» Liiva leidis veel, et sellise otsusega andis kohus taas ühiskonnale selge signaali selle kohta, et õiguskord taunib sellist käitumist otsustavalt ja rangeimal võimalikul viisil.

Samuti pidas Liiva vajalikuks juhtida tähelepanu sellele, et tehtud kohtuotsusega nõustus maakohus prokuratuuri väitega ka selles osas, et süüdistatavad, kes kahetsevad kuriteo toimepanemist ja näitavad seda kohtuliku uurimise käigus aktiivselt välja, on tulenevalt Eesti Vabariigis kehtivast õiguskorrast väärt karistuse kergendamist.