Miks valiti aasta liblikaks 2015 hiidkaruslane?

Eesti Looduse jaanuarinumbris on juttu peamiselt öise eluviisiga hiidkaruslasest, kelle Eesti Lepidopteroloogide Seltsi liikmed hääletasid aasta liblikaks 2015. Mullu oli aasta liblikas päevapaabusilm. Miks sai nüüd suure au osaliseks just hiidkaruslane?

Vastab liblikauurija, Eesti lepidopteroloogide seltsi liige Erki Õunap:

Meie kindel soov oli, et uus aasta liblikas oleks ööliblikas. Seda sellepärast, et ööliblikaliike esineb meil küll kümme korda rohkem kui päevaliblikaliike, ent rahva hulgas teatakse neist veel vähem kui päevaliblikatest. Ööliblikate maailm on vähemalt sama põnev kui päevaliblikate maailm ning kui oleme valinud aasta liblikaks ööliblika, on meil võimalus seda maailma pisut ka teistele tutvustada.

Teiseks tema valimise põhjuseks on see, et hiidkaruslane on väga silmatorkav ja väga hästi äratuntav liblikas. Nii olemegi aastate jooksul saanud hiidkaruslase pilte inimestelt, kes muidu liblikate vastu süvendatud huvi ei tunne, ent sellist suurt ja omapärast elukat nähes tahavad teada, kellega tegu. Niisuguste laiemale avalikkusele suunatud kampaaniate puhul on väga oluline, et tõepoolest igaüks oleks võimeline pärast väga väikest ettevalmistust antud liigi kindlasti ära tundma. Ka eelmine aasta liblikas päevapaabusilm oli väga hea valik, sest teist temale natukenegi sarnast liblikat Eestis ei ela.

Kolmandaks on hiidkaruslase lugu põnev ka tema eksootilist välimust arvestamata.

See liik leiti Eestist esmakordselt 1902. aastal, leiukohaks Kübassaare Saaremaal. Tervelt saja aasta jooksul oli ta meil sõna otseses mõttes legendi tasemel, pikkade ajavahemike järel leiti vaid üksikuid isendeid, kes tõenäoliselt olid juhuslikult siia sattunud. Ning järsku ilmus liik nii Eesti kaguossa (2002. aastal) kui lääneossa (2003. aastal). Neis piirkondades on hiidkaruslased sellest ajast alates püsivalt elanud, sest üksikuid isendeid on leitud peaaegu igal aastal. Ja sealjuures lendavad nad Kagu-Eestis paarisaastatel, Saaremaal aga paaritutel aastatel.

Miks nii?

Kaheaastane elutsükkel ongi hiidkaruslasele iseloomulik, kuna tema röövikud talvituvad enne nukkumist kaks korda. Esinemine Eesti eri osades erinevatel aastatel viitab aga sellele, et hiidkaruslane jõudis meile samal ajal vähemalt kahest erinevast lõunapoolsest asurkonnast.

Erki Õunap avaldas koos Urmas Tartesega mullu raamatu «Eesti päevaliblikad», mis aitab neid elukaid määrata ja õpetab tundma nende elutsüklit, kuhu kuulub muna, rööviku, nuku ja valmiku arengujärk. Mis on praegusel aastaajal uudist liblikate maailmas?

Vastab Urmas Tartes:

Praegu on liblikariigis suhteline vaikus. Ainult rohukedriku röövikud käivad sulailmadega lumel liiklemas.

Pilt

Pilti näeb siit. Eesti Lepidopteroloogide Seltsi esindajana kirjutab Allan Selin ajakirja Eesti Loodus tänavuses esimeses numbris, et kohtumist hiidkaruslasega võib Eestis pidada suureks vedamiseks. Seetõttu on nii siinkohal kui ka ajakirjas avaldatud Wikipedia foto, kodumaist pilti Eesti hiidkaruslasest ei olnud lihtsalt võtta.

Tagasi üles