Ivi Drikkit: viha on halb nõuandja

Ivi Drikkit Foto: Postimees.ee

Kuigi siga on eestlaste toidulauda silmas pidades igati auväärne loom, peetakse sõna siga ka sõimusõnaks ja sigadust jõledaks teoks. Kui Grete Lõbu kuulutas 21. jaanuari «Ringvaates» lõbusalt välja valimissigaduste edetabeli tutvustamise, tundsin ebamäärast ebamugavust.

Loomulikult olid sigatsejateks erakonnad, sigadusteks mõned valimisreklaamid ja nii-öelda teavitused.

Taas Rõivas Ämari lennuväljal, Savisaar uisuväljal, sobimatud portreed sobimatutes kohtades ja väljaannetes, taustaks nendele esitlustele kulutatud raha ja selle päritolu. Erakondade raha- ja reklaamiasjades on küll küsitavusi, aga ka mõningast segadust reeglites, sest kui on tegu tõsiste kuritarvitustega, oleksid need probleemid ju õiguskaitseorganite tööpõllul.

Kuni asjade üle annab vaielda, reastatakse «sigadusi» valimiste valvurite abil, antakse pihta meedias. Ja kuigi suuremaid pomme ning porisadu arvatakse veel ees ootavat, võiks juba praegu kajastatu põhjal järeldada, et Eesti Vabariigis on valimised üks suur sigadus.