Jumalast, Andrus Veerpalust ja muustki saab lugeda ajakirjas Mäetagused

Ajakirja Mäetagused kõige värskema numbri artikleid saab lugeda aadressil www.folklore.ee/tagused/nr58/.

FOTO: Repro

Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused, mis ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja mida saab veebis lugeda aadressil http://www.folklore.ee/tagused, on äsja tulnud lugejate ette 58. numbriga (2014/3).

Avaartikli «Jumala jälgi ajamas» on kirjutanud Ene Vainik, kes tutvustab eestikeelse sõna jumal võimalikke pärinemisi.

Maria Zavjalova käsitleb Itaalias 2012. aastal suure populaarsuse omandanud suvehitti tibupoeg Piost ja toob välja peamised tegurid, mis aitasid laulul end masside teadvuse kinnistada: kumulatiivseid muinasjutte, liisulugemise salme ja primitiivseid lastelaulukesi meenutav vorm, teksti ja videojada ahelstruktuur, loomade hääljäljendused, meeldejääv rütm ja ootamatu finaal.

Piret Voolaid vaatab folkloristi pilguga tagasi Andrus Veerpalu juhtumile. Artiklis analüüsib ta olümpiakangelase kui rahvusliku sümboli ja tema usaldamise ilminguid folklooris.

Mare Kõiva annab folkloori vahendusel ülevaate Äksi nõiaga seotud juttudest ja tema tegevusest nõukogude ajal.

Liisi Laineste artikkel «Huumoripoleemikad ja uurijaeetika» on ajendatud meediareaktsioonist, mis järgnes venevastaste naljade avastamisele põhikooli õpiku lisamaterjalis 2007. aastal. Ta ütleb oma uurimuse kokkuvõttes, et uurijad «peavad olema aina rohkem teadlikud sellest, et nende uurimust (või isegi selleks kogutud materjali) võidakse pidada solvavaks ja ebaeetiliseks».

Maarja Villandi tutvustab artiklis «Pseudolingvistika kui folkloorinähtus» ebakeeleteaduslikke keelesuguluse teooriaid ning toob välja nende tunnused ja tekkepõhjused.

Vladimir Sazonov heidab pilgu kaugesse minevikku artiklis ««Lahesõjad» 3. eelkristlikul aastatuhandel. Sumeri ja Akkadi kuningate sõjaretked Pärsia lahe kanti 2700–2150 eKr».

Artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted. Ühtlasi annab ajakirja Mäetagused uus number ülevaate toimunud konverentsidest, ilmunud erialakirjandusest ja kaitstud väitekirjadest.

Tagasi üles