/nginx/o/2015/01/26/3709091t1hfca5.jpg)
Ma elan Tartumaal Nõo vallas. Iga päev liigun Tartu-Elva-Tartu bussiliinil edasi-tagasi. 1. jaanuaril muutusid bussiajad, mis tekitasid reisijate seas suurt segadust. Mind aga ei häiri nii väga bussiaegade muutumine, sest need on ennegi muutunud ja arvatavasti juhtub seda veelgi, vaid pigem bussijuhtidele pandud ajaline surve, mis sunnib neid ohtlikult liiklema.
Alustan sellest, et tegelikult on juba aastaid busside saabumise ajad väga optimistlikud. Eriti on seda näha Tartu linnas, kus Tartu-Nõo-Elva buss väljub bussijaamast iga tunni viiekümnendal minutil. Lõunakeskuse juures Teaduspargi peatuses peaks buss olema seitse minutit hiljem. Mitte kunagi pole ma näinud, et buss jõuaks kohale sellel kellaajal. Heal juhul jõuab ta sinna viis minutit pärast täistundi, aga enamasti veel hiljem.
On niisugune tunne, et kui graafikut paika pandi, sõitsid vastavad ametnikud need peatused autoga läbi, pealegi keset ööd, kui liiklus on peaaegu olematu. Kuid sellest pole väga hullu, sest maarahvas on kannatlik ja ootab ära.
Terve jaanuarikuu olen märganud sama trendi, mis pärast tänast (22. jaanuaril) sõitu Tartu bussijaamast Elva suunas (graafiku järgi 16.50) sundis mind kirjutama.