Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Pehme autoiste asendus arestimaja nariga

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Tiit Reinart
Copy
Arestimaja.
Arestimaja. Foto: Ants Liigus

Nädalavahetusel muutusid ühe kiirust ületanud ja kahe juhiloata autojuhi plaanid kardinaalselt, kuna politsei toimetas rikkujad  arestimajja karistust kandma  otse autoroolist.


 
 28. augustil peatas Lõuna Prefektuuri liikluspolitsei patrull Jõgevamaal 20-aastase Kareli poolt juhitud auto, juhil puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus, samuti oli ta tarvitanud alkoholi. Kuna noormeest on varemgi liikluseeskirja rikkumiste eest karistatud, toimetati  ta peale protokolli koostamist arestimajja ja sealt edasi Tartu Maakohtusse. 30. augustil määras kohtunik Karelile karistuseks 14-päevase aresti.
 
29. augustil peatas liikluspolitsei patrull Tartus tänaval 21-aastase Aleksandri auto, mis ületas linnatänaval lubatud sõidukiirust 43 km/h. Aleksandrile koostati väärteoprotokoll ning ta toimetati kuni kohtuistungini arestimajja. 30. augustil karistas Tartu Maakohus Aleksandrit kolmepäevase arestiga ja lisakaristusena võeti temalt ära sõiduki juhtimise õigus kaheks kuuks.
 
29. augustil tabati Tartus autoroolist 18-aastane juhtimisõiguseta Vladimir. Kuna tegemist oli noormehe jaoks juba kolmanda samalaadse rikkumisega kahe kuu jooksul ning varasematel kordadel oli Vladimir kõigele lisaks tarvitanud ka alkoholi, toimetati mees arestimajja ja esmaspäeval Tartu Maakohtusse, kus määrati karistuseks 14 päeva aresti.
 
Lõuna Prefektuuri liiklusjärelevalve talituse juhi Ove Saare sõnul on kaks tabatud rikkujat näide isikutest, kellele rahatrahvid ei mõju ning seetõttu taotleti kohtult aresti kohaldamist. «Ootamatult mingi perioodi arestimajas veetmine ning seetõttu töiste ja koduste kohustuste unarusse jätmine võib inimese elu tugevalt mõjutada ning tahaks loota, et paneb ta ka oma edasiste tegevuste üle järele mõtlema,» selgitas Ove Saar. «Korduvad rikkumised ja suured kiiruseületamised ei juhtu kogemata, selline käitumine on tahtlik, suisa kuritahtlik,» nentis komissar.
 
 

 

Tagasi üles