Tartus tehti esimest korda vereülekanne merikotkale

Risto Mets
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paar nädalat maaülikooli loomakliinikus ravil olnud merikotkas suudab juba iseseisvalt toituda ning on arstidele näidanud juba ka oma sõjakat iseloomu.
Paar nädalat maaülikooli loomakliinikus ravil olnud merikotkas suudab juba iseseisvalt toituda ning on arstidele näidanud juba ka oma sõjakat iseloomu. Foto: Madis Leivits

Nii halbade verenäitajatega merikotkast pole ma varem näinudki, tõdes Eestimaa Looduse Fondi ekspert-veterinaararst Madis Leivits. Seetõttu tegi ta esimest korda Eestis linnule ka vereülekande.

Paar nädalat maaülikooli kliinikus kosunud merikotkas võinuks olla juba manalamees, kui juhtumisi poleks samas ravil olnud teist samasugust lindu. Et tema seisund on juba hea, oli võimalik võtta talt ka doonoriverd.

Suurelt, enam kui viis kilo kaaluvalt emakotkalt võetud 28 milliliitrit verd tegi patsiendiga imet. Kui veel eelmisel nädalal oli suur lind väga armetus seisus, siis nädalavahetusel saabus pööre paranemise suunas. Ta hakkas uuesti iseseisvalt toituma, mis annab lootust, et ravi võib anda tulemusi. Ka on ta juba päris kuri ja lõhkus ära ravija kampsuni.

Linnu nii täbarasse seisu jäämise põhjus võib olla mürgistus, kuid esialgu ei saa lõpuni välistada ka linnugrippi ja peatraumat. Leivitsi sõnul on meedikud keskendunud esialgu sellele, et lind jääks elama, ning tegelenud vähem haiguse diagnoosimisega. See seisab alles ees.

Pikemalt loe homsest Tartu Postimehest.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles