/nginx/o/2010/08/31/425129t1hd2a0.jpg)
Hiie kooli pere läheb õppeaastale vastu rõõmuhõisetega – õpilaskodu eluohtlikud rõdud ning keldrikorruse kasutuskõlbmatud ruumid on koos kogu majaga läbinud põhjaliku uuenduse.
Erivajadustega õpilased said moodsa pesa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Õpilaskodu rõdud olid nii lagunenud, et tundsin laste pärast lausa hirmu, kui nad magalates olid,» iseloomustas Hiie kooli direktor Helgi Klein 1968. aastal ehitatud maja seisukorda. «Lugesime hommikust õhtuni lastele sõnu peale ja osades tubades lõime aknad lausa naeltega kinni, et lapsed ei saaks rõdule minna.»
Nüüd võib direktor täielikult rekonstrueeritud õpilaselamu ilme üle vaid uhkust tunda – kinnised, lükatavate klaasidega rõdud on turvalised ega tuiska talvel lund täis.
Lisaks värske ilme saanud 4-kohalistele tubadele, kus ööbivad koolis õppivad kõigist Eesti maakondadest pärit kuulmis- ja kõneerivajadustega lapsed, on keldrikorrusel sisse seatud võimlemisruum, loovtööklass ja joonestusklass.
«Varem seisid need ruumid tühjana – seinad hallitasid, põrandad olid katki, siin polnud võimalik mingit õppetööd teha,» rääkis Klein. Kuna 80 protsenti kooli õpilastest on poisid, saavad nad neis huviruumides nüüd meisterdada ja ehitada.
Esimese korruse auks ja uhkuseks on õppealajuhataja Hene Binsoli sõnul aga tegevusteraapia köök, moodsa tehnikaga meditsiiniteenindusruumid ning õppenõustamis- ja rehabilitatsioonikeskuse toad, millele lisaks saab kool üle Eesti abi saama tulnud lastele ja nende vanematele pakkuda ka ööbimisvõimalust.
Koolis õppivatele kuulmisdefektiga lastele on kõige olulisem õppekoht helikindlate seintega klass, kus helid ei kaja. Kooli surdologopeedi Ulvi Raidla sõnul õpitakse sellises ruumis kuulama ja helidel vahet tegema. «Kuulame, kuidas koer haugub, kas keegi astus kuskil ning mismoodi mingi asi kõlab,» selgitas Raidla.
Kunagi summutati helide peegeldumist munarestidega, moodsas surdologopeediaklassis saab filmide vaatamiseks, liikumiseks ja muusika kuulamiseks kasutada kollektiivset helivõimendust, mille tugevus reguleeritakse iga lapse kuulmistasemele vastavaks.
Õpilaskodu rekonstrueerimiseks ja sisustamiseks sai kool Euroopa Regionaalarengu Fondilt 19,3 miljonit krooni toetust.