Tundmatud inimesed, uus kool, teine pere, võõras riik ja arusaamatu keel – mõnele õpilasele ei tähenda algav kooliaasta mitte ainult uut ranitsat, vaid täiesti uut elu.
Kõik, kõik on uus septembrikuus
1. september 2010, 08:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paljud meist on näinud õudusunenägusid, kus nõutakse eksami või kontrolltöö tegemist keeles, mida sa kunagi õppinud ei ole. Ilmselt hakkavad sellised ulmad eesti keele kohta kimbutama kuut noort, kes oma kodus räägivad hoopis teises keeles.
Täna alustavad Tartu koolides õppeaastat ka vahetusõpilased, neist neli on pärit Saksamaalt, üks Austriast ja üks Kolumbiast. Enamik neist lähevad kümnendasse klassi.
Johanna Ganglbauer (15) tuli Eestisse Austriast, väikesest linnakesest Kirchdorf an der Krems. Tema vanemad olid selle pärast küll üsna närvilised. «Nad arvasid, et ma olen veel liiga noor,» rääkis Johanna.
Vanematele tegi pere keskmise lapse minemalaskmise raskemaks ilmselt ka see, et vahetust korraldava YFU (Youth For Understanding) põhimõtteks on mitte lubada noorel välismaal elamise ajal peret ja sõpru külastada ning vastupidi.
«See teeb sisseelamise raskemaks, tekib koduigatsus ja võib-olla mõeldakse õppimise seisukohalt ümber,» selgitas YFU Eesti õpilasvahetuste programmijuht Tiina Tuulik, miks aastatega selline reegel välja on töötatud. Loomulikult ei kehti see eriolukorras.
Hüpe tundmatusse
Freda Müller (15) on samuti pärit väikelinnast, Buchholzist Saksamaal. Tema koolis on õpilasvahetus üsna populaarne, kuid Euroopa asemel läksid kaasõpilased üle mere nii USAsse kui Lõuna-Ameerikasse.
Eesti valis Freda üsna huupi, kuid vähetähtis ei olnud ka see, et sõbrad-tuttavad lause «ma lähen Eestisse vahetusõpilaseks» peale eranditult «kuhu?» küsisid. «Keegi ei tea, kus see on,» naeris sakslanna.
Tiina Tuuliku sõnul otsib YFU ise nii pere kui kooli ja nii oskavadki mõlemad tüdrukud vaid õlgu kehitada, kui küsida, miks nad just Tartusse tulid.
Kuna noored on Eestis olnud vaid paar nädalat, ei tea nad keelest veel suurt midagi. Seega saavad nad esialgu täielikult osaleda vaid võõrkeeletundides, teistes ainetundides jäävad rohkem kuulaja rolli.
Tuuliku sõnul on tublimad võimelised juba oktoobris eesti keeles suhtlema ning õppeaasta lõpuks räägivad keelt täiesti vabalt. Suurem osa tööst tuleb neil teha ise ja pereringis, kuid võimaluse korral saadetakse õpilased näiteks vene keele tundide ajal nooremate klasside emakeeletundidesse, sest seal õpitakse lihtsamaid ja hädavajalikke asju.
Suurem osa vahetusõpilastest n-ö kaotavad õppeaasta ehk tagasi kodumaale minnes alustavad nad uuesti seda klassi, mis siin juba läbi. Johanna näiteks on aga otsustanud, et tahab Austrias minna otse 11. klassi. «Hispaania keelega võib-olla läheb raskeks,» arvas tüdruk, teiste ainetega ei tohiks tal enda hinnangul probleeme tekkida.
Johanna ja Freda loodavad, et leiavad kähku uusi sõpru, senikaua on neile peamiseks toeks ja õpetajaks siin nende asenduspered. Fredal on kaks omaealist «õde», Johannal kolm nooremat «venda», kellest vanim on 12. «Aga kuna ma olen siin nii abitu, siis vahepeal oleks ta nagu vanem vend,» muigas Johanna.
Kohalikud välismaalased
Vahetusõpilased ei ole aga ainsad välismaalased, kes Tartu üldhariduskoolides õpivad. Tartu rahvusvahelises koolis on tänavu 17 last, kes oma vanemate töö tõttu on Eestisse kolinud ja siin koolis käivad.
Kuigi koolis on õppetöö ingliskeelne, õpivad lapsed ka eesti keelt ning soovi korral saavad gümnaasiumiastmes eestikeelses koolis edasi õppida.
Kooliastmes on seal õpilasi Taanist, Soomest, Iisraelist ja Venemaalt, kooli juures tegutsevas lasteaias käib pisikesi ka näiteks Mehhikost ja Eestist.