Täna 60-aastaseks saav Eesti maaülikooli rektor Mait Klaassen peab end meheks, kes ühtegi tööd ei pelga. Nii teadlase, ministri kui ka maavanema ametit pidanuna usub ta, et leiab rakendust ka pärast rektorikohalt lahkumist. Kui vaja, hakkab kasvõi põldu kündma. Praegu keskendub ta aga endiselt ülikooli juhtimisele ning tunneb rõõmu oma kolmest lapsest ja kaheksast lapselapsest, kellest viimane sündis sel nädalal.
Maaülikooli rektor Mait Klaassen: Eestist ei tohi saada indiaani reservaati
Mait Klaasseni intervjuust:
Kui võrdleme majandamist Eesti Wabariigi ajaga, siis näeme, et Eesti talumees pole kunagi loodusele kahjulik olnud. Majandamise täielikku keelamist ei saa pooldada. Majandada on võimalik ilma, et looduskeskkond kahjustuks. Vastupidi, teinekord on põnevaid näiteid, kuidas hiigelsuur lank võib olla abiks metsisepopulatsiooni tugevnemisele.
Meil on umbes 20 protsenti territooriumist kaitse all ja ma arvan, et see on Eestile optimaalne. Päris kindlasti ei peaks Eestist tekkima indiaani reservaati. Et elanikel pole enam kuskil elada. Me peame elama selliselt, et ruumi on nii karul kui lendoraval ja ka inimene saab oma metsa majandatud.
Kaitsealasid järjest laiendatakse ilma kohalike elanike ja metsa majandajaga nõu pidamata. Kas see alati on põhjendatud, minu jaoks on see probleem.
Mõistuse häält peab rohkem kuulda võtma. Lähipäevil tulebki kohtumine keskkonnaministriga. Tegime koos teiste rektoritega kirja fosforiidi uurimise keelamise vastu. Keelata tänapäevaste meetoditega loodusvara uurimine on minu arvates keskaega tagasiminek.