Tartu teeb tänavad õhtul jälle valgeks

Tartu tänavavalgustus.

FOTO: Sille Annuk/ Postimees

Kooliaasta alguse puhul hakkas Tartu tänavavalgustust jälle varem sisse ja hiljem välja lülitama nii, et hämaraid videvikutunde tänavail enam ei ole. Säästuvõimaluste otsimine aga jätkub.


«Enne üheksat läksid tuled põlema, tänasest ei tohiks linnas videvikuaega peaaegu olla,» raporteeris Tartu tänavavalgustuse spetsialist Sven Ilves. Ta rääkis, et moodne tehnoloogia lubab distantsilt tulesid sisse või välja lülitada ja nii saab vajadusel pilves ilmaga valgustuse süüdata veel varem, kui automaatika ette näeb, ja kustutada varem.

Tartu abilinnapea Margus Hanson kinnitas, et ka järgnevatel aastatel on plaanis suvise tänavavalgustuse pealt säästa, kõige valgematel öödel on võimalik kokkuhoiumeetmeid rakendada kedagi kahjustamata.  

Sääst ikkagi on

Ilvese sõnul on Tartu linn sel aastal tänavavalgustuselt tublisti kokku hoidnud ja oma oluline osa on selles ka videvikuminuteil. Aasta esimese seitsme kuuga on tänavavalgustusele kulunud mullusega võrreldes 443 718 kilovatt-tundi elektrienergiat vähem ja hoolimata elektrihinna tõusust on  säästetud ligemale 280 000 krooni.

Tänavavalgustuse kilovatt-tunni hinnaks tuleb Tartus sel aastal 1.26 krooni, mullu oli keskmine hind 1.15 krooni.

«Mina imestan, kust kohast see jutt tuli, et Tartu ei hoia kokku,» ütles Ilves hiljutise sõnumi kohta, mis väitis, et Tartu plaanid valgustuselt säästa on ebaõnnestunud. «On isegi piinlik inimeste ees, kes pidid videvikus kõndima.»

Ilves ütles, et tegelikult on kokku hoitud palju, selle aasta hindades tubli poolteise miljoni eest energiat. Selle panuse on andnud säästuvalgustite kasutuselevõtt. Säästuvalgustite puhul alandatakse kella 23 ajal pinget 200 voldile, nõnda, et valgus läheb pisut tuhmimaks, inimsilm seda vahet eriti ei taju. Hommikuti enne tipptundi tõstetakse pinge tagasi.

Lisaeelarve aitab

Ilves on teinud hiljaaegu arvutuse, millest selgub, et Tartus kulub ühe tänavavalgusti kohta aastas 1096 krooni, palju vähem raha kui Tallinnas, kus see kulu on 1718 krooni.

Ta jagas kõik tänavavalgustuse energia-, hooldus- ja muud kulud Tartu laternate arvuga, mis on umbes 11 000. Siis aga võttis jagada Tallinna tänavavalgustuse eelarve 90 miljonit krooni (enne kärbet 108 miljonit) pealinna valgustite arvuga, mis on 52 400. Tallinna suurema kulu põhjusi oletas Ilves tulenevat pikematest vahemaadest ja asjaolust, et tänavavalgustus on antud erakätesse. Linn üksnes maksab.

Tallinna kommunaalameti juhataja asetäitja ja osakonnajuhataja Tarmo Sulg ütles, et kahe linna valgustussüsteemid, juhtimissüsteemid ja nende hooldus on erinevad, sellest tulekski hinna erinevuse põhjusi otsida.
Ilves möönis, et vaatamata kokkuhoiule on Tartu tänavavalgustuse kulu suurem, kui linnaeelarves ette nähtud, ja aasta lõpuks võib puudu jääda 1,6 miljonit krooni.

Hansoni sõnul oli eelarve sihilikult pingeliseks aetud, et oleks stiimulit säästuvõimalusi otsida, kuid lõputult kulusid kärpida ei saa. Seega tuleb puudujääv summa leida lisaeelarvest.

Tagasi üles