Kas Tartu ülikoolis suletakse mõned filoloogiaerialad?

Kas vastab tõele jutt, et järgmisel õppeaastal suletakse Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna anglistika, romanistika, germanistika, slavistika, klassikalise filoloogia ning skandinaavia keelte ja kultuuride magistriõppekavad, kuid nii, et tänased tudengid saavad nendel õppekavadel oma õpingud lõpuni viia?

Vastab filosoofiateaduskonna dekaan professor Margit Sutrop:

Õppekavade sulgemisest rääkimine on väga eksitav. Muretsemiseks pole mingit põhjust, sest kõik võõrkeelehuvilised on ka edaspidi Tartu ülikooli väga oodatud. Ülikoolis saab endiselt õppida inglise, saksa, prantsuse, vene, taani, norra, rootsi ja klassikaliseks filoloogiks. Ainult et seda saab nüüd teha laiapõhjalisemate õppekavade raames.

Novembris kinnitas ülikooli senat kaks filosoofiateaduskonna uut magistriõppekava: «Euroopa keeled ja kultuurid»  ja «Võõrkeele õpetaja», mis koondavad kõik senised erialad, aga võimaldavad soovi korral omandada ka mitu eriala.

Ühtlasi säilib võimalus õppida «Tõlkeõpetuse» õppekaval. Uutes õppekavades on palju uusi huvitavaid interdistsiplinaarseid kursusi, suurendatud on praktika osa ning tagatakse parem juhendamine.

Miks on tarvis teha selliseid suuri muudatusi?

Kogu filosoofiateaduskonda puudutava õppekavade reformi taga on soov valmistada üliõpilasi paremini ette tööturule sisenemiseks. Uuringud näitavad, et üliõpilase võimalused tööd saada suurenevad, kui ta on õppinud mitut keelt või lisaks filoloogiale ka näiteks ajalugu, majandust, kommunikatsiooniteooriat või midagi muud.

Samas pakuvad uuendatud magistrikavad filoloogidele senisest suuremat spetsialiseerumisvõimalust: tudeng saab valida, kas teda huvitab keeleteaduslik või kirjandusteaduslik suund, võõrkeele õpetamine või tõlkimine.

Näiteks võõrkeele õpetaja õppekavale astudes valib tudeng ühe viiest peaerialast: inglise, saksa, vene, hispaania, prantsuse keele õpetaja. Sellele lisaks saab ta valida veel ühe või kaks lisaeriala 15 võimalikust, mille hulka kuuluvad lisaks võõrkeeltele ka ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse, eesti keele ja kirjanduse, filosoofia, usundiloo, kunsti, käsitöö ja kodunduse õpetaja eriala.

Võõrkeeleõpetaja õppekava lõpetanu saab hea ettevalmistuse õpetamaks põhikoolis, gümnaasiumis, keeltekoolis või kõrgkoolis.

Euroopa keelte ja kultuuride õppekaval õppivatel võõrfiloloogidel tekib võimalus õppida juurde ka eesti filoloogiat, arvutilingvistikat, etnoloogiat, folkloristikat, teatriteadust, võrdlevat kirjandusteadust või üldkeeleteadust.