«Tark armastab õppida, aga loll õpetada,» selgitas majandusteaduskonna esmakursuslane Mihkel Kallip, miks ta tuli õppima just Tartu ülikooli. Mõistagi tõi see üllatusmuige nii mõnegi akadeemiku suunurka.
Tudengid otsivad ülikoolist mõtlemisoskust
/nginx/o/2019/04/13/11947720t1h79fe.jpg)
31. august 2010, 09:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eilehommikusel akadeemilise aasta avaaktusel välja öeldud Anton Tšehhovi kuldvaramu elutarkust selgitas Kallip aga nii, et viienda klassi poisina imponeeris talle just mõttetera teine pool, lause esimene pool omandas aga järjest suurema osakaalu gümnaasiumiastmes.
Oscar Wilde’ist juhindununa mõistis Kallip peagi, et seda, mis on teadmist väärt, ei saagi õppida. «Nüüd ma mõistan, et mõtlemisoskus on üks neist väärtuslikest teadmistest, mida paraku ei saa õpetada, kuid tundub, et siin ülikoolis on miski, mis paneb noori mõtlema.» Just iseseisva mõtlemise ja analüüsi oskust soovib Kallip stuudiumiaastatel universitas’es arendada.
Ülikool ei ole kerge
Tartu ülikooli rektor Alar Karis pani vastsetele üliõpilastele südamele, et need mõtleksid läbi, mida ülikoolist tõeliselt tahetakse. «Kui ülikooliaastateks ei jätku õppimismotivatsiooni – tuldi siia lävendikalku-laatori tulemuse või pole-targemat-teha-mõtteviisi alusel –, siis võivad pettumused olla suured,» manitses rektor.
Ülikool ei peagi olema kerge, oli Karise põhisõnum õppuritele. Parimate akadeemiliste teadmiste omandamiseks ei saagi see kõigile jõukohane olla, viitas rektor ülikoolis kavandatavatele vastuvõtumuutustele, millest ta kõneles ka eilses Tartu Postimehes ilmunud intervjuus.
Vastuvõtutingimusi on plaanis korrigeerida nii, et sissesaanutele oleks tagatud parimad õppimistingimused ning alma mater’i loengud pakuksid nii andekaimatele kui keskpärastele arenemisvõimalusi.
Nii rektor kui haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas olid oma kõnes ühel meelel, et enam tuleb väärtustada õppejõu tööd ning häid ja andekaid lektoreid ei tohiks muude kõrvaltegevustega liigselt üle koormata.
Konkurents teistega
Lukas vaatas saalis mõtlikult ringi ning viis tudengid ajalooradadele sõnadega: «Nii mõndagi on muutunud: üliõpilastel pole enam kahjuks mõõga kandmise õigust, samas on nii üliõpilaste kui õppejõudude hulgas rõõmustavalt palju kauneid daame, keda ei olnud jälle 350 aastat tagasi.»
Minister märkis ka, et rahvusülikooli staatus paneb kohustuse olla eeskujuks teistele. See tähendab, et Tartu ülikool peab pingutama, et oma lippu ülikoolide rivi ees kõndides ikka endiselt kõrgel kanda.
«Ülikoolide rivi küll lüheneb, kuid hanereas tulevad Tartu ülikooli järel teised ning neil peab olema, kuhu kõrgustesse vaadata,» sedastas Tõnis Lukas.