Uues majas algab kool peoga

Kammeri kooli direktor Peep Puusepp ja kooli peakokk Pilvi Juhanson on uue koolimaja avamise ja esimese koolipäeva menüü juba kokku leppinud. Täna tehakse veel viimaseid ettevalmistusi ja homme on peoks kõik valmis. Foto: Margus Ansu

Kammeri kooli tuliuue söökla tuleproov on juba homme, kui kokad vaaritavad seal uut koolimaja, võimlat, tööõpetusmaja ja õpilaskodu avama tulevatele külalistele seapraadi ning muud head-paremat.

«Vanast koolist on meie kööki jäänud ainult töötajad,» naeris Kammeri kooli peakokk Pilvi Juhanson. «Kõik muu on siin uus.»

Sama võib öelda erivajadustega lapsi õpetava Kammeri kooli kohta, sest 1. septembril seavad 102 tüdrukut ja poissi end sisse täiesti uues koolimajas ja põhjalikult remonditud õpilaskodus ning saavad näha uhiuut tööõpetusmaja ja võimlat, mida koolil varem polnudki. Kokad kostitavad neid esimesel koolipäeval seljankaga.

«Saime just sellise kooli, nagu tahtsime,» kinnitas Kam-meri kooli direktor Peep Puusepp. «Ehitaja arvestas meie kõigi soovidega.» Üks soov oli näiteks see, et koolimajas poleks kusagil kipsplaati. «Tahtsime, et oleks ilus ja tugev maja,» selgitas direktor. Nii ongi puhta vuugiga laotud seinad vaid värvitud.

Palju uusi asju

Mahalammutatud seenetanud kooli asemel seisab nüüd uus koolimaja, millega ühe katuse all on ka õpilaskodu. Kahekorruselises koolimajas ja kolmekorruselises õpilaskodus on pinda 3510, võimlas 951 ja tööõpetusmajas 556 ruutmeetrit.

Koolimaja esimesel korrusel on avar garderoob, paar klassiruumi, raamatukogu, töötajate ruumid, koolisöökla ja aula, mida saab vaheseina kõrvale lükates koolisöökla abil kõvasti suuremaks teha.

Esimesel korrusel on ka lift, millega saavad ratastooli kasutavad lapsed mugavalt liikuda. Praegu selliseid lapsi koolis ei ole.

Teisel korrusel asuvad uue mööbliga nägusad klassid, millest enamikul on ka õpetaja kabinet.  Uhkusega näitas direktor uut korralikku arvutiklassi, mida koolil seni polnud, ja klassides olevaid videoprojektoreid. «Pea kõigil õpetajatel on nüüd sülearvutid, millega nad saavad tundi huvitavamaks muuta,» märkis Peep Puusepp.  

Tüdrukute valges ja avaras käsitööklassis on õmblusmasinad ootel, samuti ootavad seal kudujaid kangasteljed, mida varem polnud ruumipuuduse tõttu võimalik kusagil üles seada.

mine polnud üldse raske,» muheles oma kabinetis uue kooliaasta ettevalmistusi teinud logopeed Laine Välbe. «Heaga harjub ju kiiresti.»

Tema kolleeg, saviringi juhendav õpetaja Tiina Hang on samuti avara ja valge kunstiklassiga rahul. «Siin on õppida endalgi,» märkis ta ja näitas sidemes sõrme, mis oli harjumuspäratult avaneva kapi ukse vahele jäänud.

Vajalik õppeklass

Peale koolitükkide saavad Kammeri kooli tüdrukud-poisid kunstiklassi kõrval õppeköögis õppida kokkamist ja kodus möödapääsmatuid töid. «Meie eesmärk on õpetada laps elus toime tulema,» kinnitas Peep Puusepp.

Ligi 35 miljonit krooni maksma läinud Kammeri koolikompleksi projekteeris Amhold AS ja ehitas Nordecon Ehitus AS. Haridus- ja teadusministeerium rendib kompleksi Riigi Kinnisvara ASilt 30 aastat.
Kammeri kool on esimene riigikool, mis Riigi Kinnisvara ASi eestvõttel korda saab. Teistest riigikoolidest käib ehitus Porkuni, Vaeküla ja Kallemäe koolimajades. Nõo reaalgümnaasiumi ümberehitustööd on detailplaneeringu järgus.