Harmoonium näeb välja nagu väike orel

Raimu Hanson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti klaverimuuseumi juhataja Alo Põldmäe selgitab orelimeister August Terkmanni ehitatud harmooniumi eripära.
Eesti klaverimuuseumi juhataja Alo Põldmäe selgitab orelimeister August Terkmanni ehitatud harmooniumi eripära. Foto: Margus Ansu

Vanu harmooniume võis eelmise sajandi esimesel poolel ja üle-eelmise sajandi teisel poolel näha paljudes Eesti kabelites ja koolides, aga ka rikkamates muusikalembestes kodudes. Praegu saab neid näha harva. Puudulikku pilti aitab täita Tartu laulupeomuuseumis kolmapäeval avatud näitus «Eesti harmooniumid».

Eesti rahvusliku klaverimuuseumi juhataja Alo Põldmäe koostatud väljapanekus on kümne muusikariista hulgas üks selline, mis kuulus esimeste üldlaulupidude juhile David Otto Wirkhausile.

Sealsamas kõrval on orelimeister August Terkmanni ehitatud harmoonium, mis näeb välja nagu väike orel. "Vahe seisneb selles, et orelil tekib heli puu- või metallviledes, aga harmooniumil tekib heli metallist liistude, keelekeste vibreerimisel," selgitas Põldmäe.

Alo Põldmäe teatel valmistati esimene tänapäevast harmooniumi meenutav pill 205 aastat tagasi prantslasest pillimeistri Gabriel Joseph Grenié poolt. Näitust laulupeomuuseumis (Jaama 14) saab vaadata 7. märtsini.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles