Videolugu: mida teha kui kukkusid läbi jää?

Tartu Postimees katsetas omal nahal, mis tunne on kukkuda talvel läbi nõrga jää ning kui lihtne või raske on end jäisest veest päästa. Et katse mööduks ohutult, saime päästjatelt selga spetsiaalse kuivülikonna.

Katse viisime läbi Anne kanalis taliujujate piiratud alal. Auk sai eelnevalt jäässe tehtud ning kaetud lumeseguse jääpudruga. Termomeetriga mõõtes näitas veetemperatuur null kraadi.

Jääauku kukkudes on ka kaitsvas kostüümis kohe tunda, et vesi on külm ning tegemist ei ole inimesele just sõbraliku keskkonnaga. Selgus, et jääaugust välja saada polegi nii lihtne. Et tegemist oli tehistingimustega ning augu servalt algas kohe tugev jää, kandis pingutus siiski vilja ning katsejänesel õnnestus välja pääseda. Tavaliselt vajuvad inimesed aga läbi nõrga jää ning siis ei pruugi august välja saamine üldse õnnestuda, sest toetudes jääservale, murdub see üha uuesti.

Selgus seegi, et jäänaasklitest on kindlasti abi ning neid abivahendeid võib jääkalastajaile üksnes soovitada. Inimesele appi minnes ei tohi aga ennast ohtu panna ning läbi jää vajumist tuleks igati vältida. Tark on haarata kätte lauajupp või oks ja püüda ulatada see abivajajale. Mõnikord võib abi olla ka sellest, kui aitaja võtab seljast jope ning püüab ulatada selle hõlma veesolijani.

Tõrvandi komando meeskonnavanem Aleksandr Iljin märkis, et külma vette kukkudes on esmatähtis inimene võimalikult kiiresti veest välja saada, sest inimese vastupanuvõime raugeb kiiresti ning juba kümne minuti pärast võib olla liiga hilja. Viisime katse läbi seisva veega veekogus. Vooluvees, näiteks Emajões, toimub alajahtumine aga kordades kiiremini.

Kokkuvõtvalt peaksid kõik inimesed endale meelde jätta peamise: kui te ei ole veendunud jäälemineku ohutuses, jätke parem minemata.
 

Päästeameti soovitused jääl liikumise kohta

Praeguste heitlike ilmadega on sõltuvalt veekogude eripäradest jääl liikumine ohtlik või lausa eluohtlik. Jääle kogunev sulavesi või sadav lörts annab sellele lisakoormust ning kui mõnel veekogul on suhteliselt turvaline jää, siis teistel jälle täis lahvandusi ning jäävabu alasid. Jää ei kanna voolava veega veekogudel ning suubumiskohtades, kõrkjate ümbruses ning nõrgem on jääkaas ka sildade juures või allikakohtades.

Kui siiski on vaja jääle minna, on turvalisuse tagamiseks kohustuslik kaasa võtta jäänaasklid, mille abil saab jääaugust välja ronida. Samuti varuriietega seljakott, mis läbi jää kukkumisel ka vee peal hoiab ning veekindlas ümbrises mobiiltelefon.

Läbi jää kukkudes hüüa kõva häälega appi ning püüa jääda rahulikuks. Toetades käed laialt ette jääle püüa tugevate jalalöökidega sellele ronida. Jäänaasklite abil saad ennast siledale jääle lihtsamini tõmmata, lüües naasklid jäässe ja nende pidemetest vedides.

Paljaste kätega on siledal jääl veest välja saamine praktiliselt lootusetu. Abiandja peab kindlasti otsima mõne «käepikenduse», mida abivajajale ulatada, et teda välja tõmmata – olgu see puuoks, lauatükk või jope. Jääaugu lähedale minna ei tohi. August väljasaanu peab ennast sellest eemale veeretama ning lahkuma tuldud teed, kus jää tõenäolisemalt kannab.

Läbi jää kukkudes ei saa pääsemisel üldiselt otsustavaks mitte ujumisoskus, vaid pigem üldine füüsiline vorm, sest paarikraadine vesi halvab tavainimese tegutsemisvõime juba viie minutiga.