Ülikooli kunstimuuseum tõi vaatajate ette suure skulptuurikogu

Tänasest saab TÜ kunstimuuseumis näha erakordset väljapanekut, mis toodi rahva ette seoses hoidla remondiga. Foto: Margus Ansu

Tänasest saab Tartu ülikooli kunstimuuseumis näha suuremat väljapanekut kipsskulptuuridest, mida avalikkus sai viimati näha möödunud sajandil.

Skulptuurimetsa idee sai alguse praktilisest vajadusest. Hoidlas algas remont, mistõttu pidime kipsskulptuurid sealt välja kolima, rääkis ülikooli kunstimuuseumi antiigikogu hoidja Jaanika Anderson.

«Otsustasime anda külastajatele võimaluse näha kunstimuuseumit sarnaselt, nagu see oli sadakond aastat tagasi,» sõnas ta. Toonast muuseumi iseloomustas tihe ekspositsioon, kus vaatamiseks oli väljas pea kõik muuseumis leiduv.

Kipsikogu võib näida veidra muuseumivormina, sest mitte miski pole valandikogus originaal, vaid tegemist on antiikskulptuuride järgi tehtud identsete koopiatega. 19. sajandi teisel poolel said parimat osa antiikskulptuuridest esitlevad valandikogud väga populaarseks ja neid oli pea kõikide Euroopa ülikoolide juures, lisas Anderson. Ka Tartu ülikooli kunstimuuseumi mitmekesist valandikogu kasutati õppematerjalina nii erinevates antiigiteemalistes kui ka kunstiajaloo loengutes.

19. sajandil hariduselus olulist rolli täitnud kipskujud läksid 20. sajandil koos klassikaliste iluideaalidega moest ning paljud kogud jäid unarusse, hävisid või pagendati keldritesse. Viimastel aastatel on Euroopa kipsikogusid aga taas hindama hakatud.

Lasteaedadele ja koolidele alustas muuseum ka antiikkunstiprogrammi pakkumist.