Nils Niitra: lülitage palun see firma välja!

Nils Niitra Foto: Postimees

Ma võin selle sisse ka lülitada, teatas bussijuht ja vajutas armatuurlaual asuvale nupukesele. Mainisin talle enne kodupeatust, et Gobusi uhiuus buss on külm nagu hundilaut. Seepeale mainis bussijuht, et kui ta radiaatorid sisse lülitab, hakkab osa reisijaid kurtma mingi lõhna üle.

Kas mina ja eelkõige mu lapsed peavadki nüüd sellise teadmisega edaspidi külmas bussis sõitma? Tegelikult hoidis bussijuht nupu vajutamata jätmisega tööandjale kokku umbkaudu kaks liitrit kütust tunnis.

Kui Gobus mullu bussihanke võitis, võttis firma kohustuse sõita jaanuarist uute kliimaseadme ja alkolukuga bussidega, neist osa pealegi gaasibussid – selle lubaduse eest sai hankel lisapunkte. Tegelikkuses alustas liinidel tööd 12 uut bussi ehk väga väike osa kokku 47 bussist.

Kui toonane Tarbus ja hilisem Gobus võitis omal ajal Tartu linnaliinide hanke, algasid samuti kohe 1. jaanuaril segadused: busside vanusega bluffimised ja igasugused muud lati alt läbi jooksmised. Kui Gobus järgmise hanke kaotas, ohkasid paljud kergendatult. Asemele tuli täiesti uus kvaliteet.

Mind siiski rõõmustas pärast maakonna uue liinigraafiku nägemist, et lapsed ei pea enam õhtul sõitma bussiga linnast koju tund aega, vaid kolmveerand tundi. Aga juba teevad Tartu maavalitsuse ametnikud koos Gobusiga liinigraafikuid aeglasemaks, sest bussijuhid ei tulevat etteantud ajaga toime ja hilinevad pidevalt. Selmet kohe vastu tulla, peaks nõudma, et graafikuid täidetaks. Eks ole ju bussijuhtidel mugav lasta oma tunnitasul tiksuda ka aeglasemas sõidutempos, lohisemine on nende huvides, tühja neist reisijatest!

Kriminaalkorras karistatud Gobus on firma, millel peaks pidevalt nagu mõnel kaagil sabas käima ja jälgima, et ta jälle kusagil ei nihverdaks.

Paraku pole maavalitsusel selleks võimet ega võibolla ka tahtmist. Koer on tegelikult maetud kuhugi mujale kui bussijuhtide peadesse. Probleemiks on hoopis seltskond, kes Gobusi juhib. Väidan, et neile pole oluline mitte reisijate mugavus, vaid soov iga hinna eest riigihange võita ja seejärel niipalju kui vähegi võimalik reisijate arvelt kokku hoida.

Mulle jääb arusaamatuks, miks vastutas seegi kord hanke korraldamise eest Tartu maasekretär Tõnu Vesi, kellel on üsna põnev Gobusi soosimise ajalugu. Tasub veel lisada, et Gobus võitis hämmastavalt napi, ühesendise kilomeetridotatsiooni nõude vahega lähima konkurendi ees.

2007. aasta mais sai riigikohtult hävitava hinnangu Vesi korraldatud maakonnaliinide hange, mille tingimuste tõttu keegi peale toonase Tarbuse lihtsalt ei saanudki osaleda. Vesi oli kohtu all ka kriminaalmenetluse raames. Talle esitati süüdistus riigihangete teostamise nõuete rikkumises Tarbuse kasuks, millega ta olevat tekitanud maavalitsusele 27 miljoni krooni suuruse varalise kahju. Vesi mõisteti küll õigeks, aga see ei kustuta kuidagi riigikohtu varasemat hinnangut tema Tarbust soosivale käekirjale.

2010. aastal tunnistas kohus aga Gobusi süüdi korduvas pistise ja altkäemaksu andmises Valga maavanemale ning karistas firmat kahe miljoni kroonise trahviga. Gobusi endine juhatuse liige ja praegu Tartumaa bussiliiklust juhtiv Valter Keis mõisteti samas protsessis süüdi pistise ja altkäemaksu andmisele kaasaaitamises.

Selmet karistada küüniliselt riigihanke nõudeid rikkuvat firmat täie karmuse ehk kuni 360 000-eurose leppetrahviga, esineb Tõnu Vesi nüüd Tartu Postimehes leebe avaldusega: «Minu hinnangul on näha, et püütakse asjaga tegelda, nagu hanke tingimused olid, ja uued bussid saabuvad nii nagu saabuvad.»

Niisiis leppigem paramatusega: tartumaalasi ootab veel kaheksa aastat viletsat teenindust. Erinevalt bussijuhist, kes võib kütet sisse-välja lülitada, ei ole vist enam võimalik nõuda, et lülitage palun see firma välja!