«Ühel seikleval priiuse rüütlil olgu küüslauk alati vööl,» laulis rahvalike pidude lemmik Erich Krieger laupäeval Jõgeval. Sõna «küüslauk» kõlas tegelikult läbi pea kõigist lauludest. Põhjuseks külmalinnas peetud kange köögivilja austamiseks välja mõeldud festival.
Jõgeval kummardati küüslauku
Kuue tuhande elanikuga Jõgeva võis täna päeval korraks oma rahvaarvu isegi kahekordistuda, sest näib, et kolmandat korda peetav üsna omalaadne ja eelkõige väga omapärase lõhnaga festival on teiste suviste ürituste seast kindlalt oma kanda kinnitanud.
«Eks ta on esialgu ikka natuke rohkem laat kui festival,» leidis küüslaugufestivali peakorraldaja Aimar Pihlak. Tema sõnul on aga plaan kasvatada Jõgeva küüslaugupidu suuremaks ja laiendada mitmele päevale. Umbes selliseks, nagu küüslaugufestivale tuntakse USA-s aga ka Soomes, kus kibedat köögivilja on suuremat sorti peoga austatud juba aastakümneid.
Eesti tuntuim mõrude köögiviljade asjatundja Eesti Maaülikooli lektor Priit Põldma kinnitas, et tänavune küüslaugusaak pole kiita. Ise kasvatab ta sibulat ja küüslauku Peipsi ääres ning oma kaupa pakkus rahvale temagi.
Kuna küüslauku on vähe, olid kobarad ka tavapärasest kõrgemas hinnas. Kilo väiksemaid vilju maksis 100 krooni, pisut suuremate kobarate eest nõuti juba 125 krooni. Patsi punutud küüslauk maksis 200 krooni kilo.
Vaatamata krõbedale hinnale olid küüslaugu- ja sibulamüüjate letid pärastlõunal juba üsna hõredad. Inimesi vooris aga festivaliplatsile Jõgeva kultuurimaja ümbruses üha juurde.
Väga nõutud kraam oli laadal kuulus külmalinna küüslaugusupp, mille retsepti mõtles kohalik kokk Virge Mitt välja kolm aastat tagasi. Laadalised olid tummist leent lõuna paiku ära söönud juba mitusada liitrit ning õhtu poole toodi suppi lisaks.
Hästi mekkis inimestele ka värske hapukurk, küüslauguviin, -õlu ja -kohv.
Õhtuks loendasid korraldajad külaliste arvuks 8000 inimest, mis on ühtlasi festivali uus publikurekord.